Halvav ükskõiksus: bussipõrandal oigavale vanaprouale andis abikäe vaid nooruke neiu (46)
Õhtulehe toimetusse helistas 18-aastane Ethel, kellel oli südamel kaaskodanike ükskõiksus hättasattunud vanainimese suhtes. „Ma arvan, et pean sellest loost rääkima ning ka teised peaksid seda teada saama," ütles tüdruk.
Noort inimest šokeerinud lugu juhtus sel nädalal Tallinna liinibussis, kus üks vanaproua oli kukkunud ja ei saanud enam oma jõuga üles. Vana naine palus abi.
Päeval kella kolme-nelja ajal oli 5. liini buss rahvast täis, inimesed seisid ja istusid bussipõrandal lamava vanainimese läheduses, kuid abikätt ei kiirustanud talle ulatama mitte keegi. Vanainimene üritas tõusta, kuid asjatult.
„Kas see on normaalne, et mitte keegi ei suvatse aidata, kui kõrval lamab abituna inimene, kes abi palub," oli sündmuse pealtnägijaks olnud Ethel nördinud.
Talle on silme ette jäänud pilt, kuidas maaslamaja kõrval seisnud proua häirimatult mobiiltelefoniga lobisemist jätkas. Segada ei lasknud end ka ligiduses olnud meesterahvad. „Seda oli jube vaadata!" sõnas neiu.
Ethel trügis inimeste vahelt läbi vanainimesele appi.
Naine oli raske ning tüdruk nägi tema jalulesaamisega tublisti vaeva.
Iseäranis hämmastas tüdrukut see, et ka siis, kui ta umbes 60-70-aastast korralikult riietatud vanaprouat püsti püüdis tarida, ei pööranud neile bussis olnuist keegi tähelepanu. Neiul õnnestus vana naine maast jalule saada Hobujaama peatuseks, kus tal tuli väljuda.
„Vanaproua tunnistas, et ta jalad üldse ei kanna. Ta oli väga tänulik," sõnas Ethel.
Samal teemal
| 06.11.2009 | Avalda arvamust: kas me oleme liialt ükskõiksed? (63) |
