Asko Künnapi "Ussisõnade" lauamäng ärritab kristlasi (64)
"Kui teha lauamäng, kus kutsutaks homosid mättasse lööma või emasid hävitama, siis oleks see ju ka absurdne ning ebanormaalne," illustreerib Eesti Kristliku Nelipühi Kiriku pastor Hermas Lilleorg tundeid, mis teda valdasid lauamängu "Mees, kes teadis ussisõnu" kirjeldust lugedes.
Hermas Lilleorg (40) saatis reklaamimehele ja lauamängude väljamõtlejale Asko Künnapile (38) kirja, kus uuele, Andrus Kivirähki menuteosega sama nime kandvale seikluslikule lauamängule "Mees, kes teadis ussisõnu" kadu kuulutas.
Grupiviha õhutamise vahend?
Õhtulehele ütles Lilleorg, et teda kui kristlast ja kahe lapse isa häirivad mängu kirjelduses eelkõige seigad, millega õhutatakse vägivalda: "Seal on konkreetsed asjad, mis minu arust ei sobi, nagu üleskutsed kirikud põlema panna või kloostrid maa sisse tampida." Lilleorg ei ole oma sõnul lauamängu veel käes hoidnud, info selle olemuse kohta hankis ta asjakohaselt veebilehelt.
Samuti kinnitab Lilleorg, et pole lugenud Andrus Kivirähki mõne aasta eest ilmunud samanimelist menuteost, mille põhjal mäng loodi. "Olen raamatut vaid väga põgusalt sirvinud," tunnistab ta. Lisaks palub usumees arvesse võtta, et ei kõnele mängu ja teost taunides sugugi mitte terve nelipühilaste kogukonna, vaid eelkõige iseenda nimel.
"Ehkki olen koguduse liikmetega ja teistegi kristlastega sel teemal arutlenud. Nad on nõustunud, et see on selline natuke kurb märk ja minu sooviks oligi Askole kirjutades märku anda, et meie kodanikuühiskonnas ei ole mitte kõik tema looduga päri. Ma ei ole üheski teises mängus näinud midagi nii konkreetselt häirivat," ütleb Lilleorg. Osa ühiskonna liikmeid võib tema sõnul mängu valesti mõista, nii et seda võib vaadelda isegi grupiviha õhutamise vahendina. Seega palub pastor oma kirjas Künnapil mängu suhtes midagi ette võtta.
Mitmeid lauamänge loonud Künnap tunnistab varmalt, et "Ussisõnade" mäng pole just kristlust ülistav. "Aga eks ta baseerub ju raamatul, on sellest terake leebemgi, ma loodan," kostab Künnap Lilleoru jutu peale. Samamoodi kui kristlikku kirikut ja kõiki ta naljakaid jüngreid, pilatakse autori sõnul mängus ka muid ebausu nähtusi ja tegelasi: tegelikkusega sideme kaotanud jaburat hiietarka, rumalaid ja tuimi külamehi, eestlastele nii armast leivakultust ja meie tarkuse sümbolit – küllaltki primitiivset imetajat siili.
See mäng on süütu nagu Mõmmi aabits
"Mängus saab küll punkte põletatud kirikute ja kloostrite eest, aga keskmise arvutimänguga võrreldes on "Ussisõnad" ikkagi pehme nagu Mõmmi aabits," kaitseb Künnap oma lapsukest. "Tegelikult ei ole mul mitte midagi sakraalsete arhitektuurimälestiste vastu, sest neid saab lõppeks kasutada kontserdisaalide, muuseumide või kõrtsidena," muigab ta.
Künnapil on hästi meeles aeg, mil Kivirähki "Mees, kes teadis ussisõnu" raamatuna ilmus.
Ka siis olnud päris lõbus internetist lugeda kohalike hereetikute kommentaare, mis rääkisid sellest, kui vilets, halvasti kirjutatud ja juba ette läbikukkunud raamat see on.
Samal teemal
| 19.10.2009 | Andrus Kivirähk: nunn sai minu "Ussisõnadest" šoki (2) |
| 19.10.2009 | "Ussisõnade" lauamäng andis raamatu tegelastele näo |
