Mahetomat tapab! (16)
Maitsev toit on enamasti kaloririkas, kantserogeenne ja tõstab kolesteroolitaset. Vaadake keskmise söökla menüüd ja unustage korraks teadmised, mida te arvate tervisliku toitumise kohta endal olevat. Mis ahvatleks sööma?
Aga – miks te ei võta seda, mis ahvatleb? Sest see on ebatervislik? Samas – mis ei oleks? Andke teadlastele raha ja aega ning te leiate, et kõik, millega kokku puutute või mida tarbite, tapab.
Ruumis, kus te seda lugu loete, on inimesele surmavalt ohtlik radioaktiivse kiirguse tase.
Nojah, ta ei tapa nüüd kohe (ma küll ei tea, kus te Õhtulehte loete, aga loodan, et ikka mõnes keskmiselt normaalses korteris, majas, saunas). Õigemini – suure tõenäosusega pääsete kiiritustõvest seetõttu, et te lihtsalt ei ela nii kaua, et keskmise majapidamise radioaktiivsus võiks teile ohtlikuks saada.
Kui inimese eluiga saaks mõõta kümnete aastatuhandetega, oleks radioaktiivsus suur probleem.
Aga inimene ei kruiisi enamasti isegi sadat aastat täis. Rääkimata tuhandetest. Selle eest on loodus hoolt kandnud.
Mistõttu pole mõistlik kiiritustõvele liiga palju mõtelda.
Kolesteroolita poleks elu
Nagu ei pea pead vaevama paljude asjade pärast, mis võivad – ülisuurtes kogustes tarbides – ohtlikuks osutuda. Aga mis ei muutuks ohtlikuks, kui seda sõgedas tonnaažis omandada?
Seesama kolesterool, mille taset me südame-veresoonkonna haiguste kartuses õigustatult aeg-ajalt jälgime, on organismis hädavajalik aine: kolesteroolita poleks meil normaalselt talitlevaid rakumembraane. Ainult et nii kolesterooli vähesus kui ka liigsus on mõlemad kahjulikud.
Hapnik on kah peaaegu igale normaalsele organismile mürk number üks. Aga kuna teda on sissehingatavas õhus enamasti väga täpselt doseeritud, tunneme me kopsude täitmisest suurt rõõmu.
Burks või paaraastas pole paha
Doseerimine ehk parajuse pidamine ongi tegelikult pikaealisuse võti.
Kas keegi teab, mitu kilo peaks laps päevas sisse sööma Eesti tuntuima magusatootja transrasvast toodangut, et tal tekiks transrasvne tervisehäda? Kui laps läheb magusaga liiale, üllatab teda ennekõike diabeet või rasvumine. Aga no elus ja ilmas orienteeruv lapsevanem ei toida ka järeltulijat üksnes kommidega.
Vahepeal räägiti, et gaseeritud vee joomine suurendab vähiriski. Samamoodi kantserogeenne on tavaline sissehingamine.
Või burks – see meelas majoneesine pihv kahe saia vahel? Mil määral erineb ta kotletiga rikastatud võisaiast? Ja – enamasti ei söö inimesed päevast päeva kotletiga võisaiu. Vahepeal maitsevad nad ka haljast šašlõkki hiina kapsa salatiga ning mekivad maitsvat juurviljasuppi.
Inimene peaks vältima nii osa toiduainete menüüst väljalükkamist kui ka mõne üleliia tarbimist. Kui kodanik võtaks nõuks pruukida toiduks vaid mahetomateid, koputaksid tervisehädad peagi tema uksele.
Parajuse pidamine on kõige suurem ellujäämiskunst. Mida õnneks on – vähemalt toitumise koha pealt – võimalik järgida kainele talupojatarkusele tuginedes.
