Striptiisitaride vahendaja pakub koos töölepinguga ka kiirlaenu (56)
"See on väga hea manipuleerimise viis – tüdrukutele tekitatakse kohe võlad," hoiatab inimkaubandusega võitleja Sirle Blumberg striptiisitare vahendava agentuuri Eurostrip tööpakkumise eest, kus agendilepingu sõlmijale pakutakse kohe ka kiirlaenu. Agentuur laenu- ja tööpakkumise sidumises aga ohtu ei näe.
Kuulutusportaalides avaldatud tööpakkumises ahvatleb striptiisitare võõrsile vahendav agentuur Eurostrip laenupakkumisega – agentuuriga lepingu sõlminud neiu saab taotleda kiirlaenu rõivaste, ehete jms ostmiseks.
Inimkaubandusega võitlejad peavad seda kahtlustäratavaks. "Kirjutades alla keerulisele lepingule ning võttes lisaks kiirlaenu, satutakse loomulikult üsna suurde sõltuvusse," ütleb sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna peaspetsialist Kristiina Luht.
Luha hinnang tugineb juulis Eesti Päevalehes ilmunud artiklile, kus väidetakse, et Eurostrip sõlmib tantsijatega juriidiliselt keerukaid ja salakavalaid lepinguid – tingimustesse kuuluvat 56tunnine töönädal, tuhandetesse eurodesse ulatuvad leppetrahvid (sealhulgas lepingu konfidentsiaalsusnõude rikkumise eest) ning ähvardused lepingut rikkunud neidu karistada intiimsete fotode ja videote levitamisega.
Agentuuril hoiab juba pikemat aega silma peal ka inimkaubanduse ennetamisega tegeleva MTÜ Living For Tomorrow juhataja Sirle Blumberg. Kuigi Blumbergil olevat kõhutunne, et firma tegeleb prostitutsiooni hoolikalt varjatud vahendamisega, tunnistab ta, et kahtlust tõenditega toetada polevat seni õnnestunud.
Kas moodne orjakaubandus?
Tööpakkumisega seotud laen on Blumbergi sõnul tüüpiline prostitutsioonile kihutamise viis: "Kõigepealt tekitatakse tüdrukule võlad ja siis on temaga juba väga hea manipuleerida."
Blumbergil on tulnud rääkida muretsevate emadega, kelle tütred on Eurostripi pakkumist kaalunud: "Neile olen julgelt öelnud, et mitte mingil juhul! Tegu tundub olevat ehtsa petuskeemiga."
Ühtki konkreetset juhust, kus Eurostripi vahendusel strippariks läinu oleks hätta sattunud, Blumbergil samas teada pole. Küll aga on ta enda kinnitusel näinud üht agentuuriga sõlmitud lepingut: "Kas teate, mis maksab seal üks sületants – kopikaid! Kujutage ette, kui palju sületantse peab ühe õhtu jooksul tegema, et laen tagasi maksta."
Blumberg hoiatab, et kui striptiisitar laenu tagastada ei suuda, võib vahendaja agressiivseks muutuda ja kihutada võlgnikku oma keha müüma. Sama eest hoiatab ka Luht, kelle sõnul ei pruugigi agentuur otseselt orjastamisega tegelda, küll aga võib võlg mõne õnnetu naise kihutada kurjategijate rüppe: "Kelleltki võib tulla "lahke" pakkumine prostitutsiooniga lisa teenida."
Eurostripi tegevjuht Jekaterina Aljošina reageerib Õhtulehe küsimustele solvunult: "Laenu andmine ei saa olla orjastamine. Selline küsimuse püstitamine on imelik."
Aljošina sõnul tekkis vajadus "sihtotstarbelise laenu" järele, kuna paljud rahapuuduses vaevlevad neiud olevat firmalt pidevalt laenuvõimalusi uurinud – spetsiaalsete kostüümide ja kingadeta ei saavat nad stripparitööd tegema hakata. Samuti olevat laen rangelt sihtotstarbeline ehk mõeldud vaid tööleasumiseks vajalikeks kulutusteks. Et laenu saamise eeltingimus on agendilepingu sõlmimine, on Aljošina meelest loomulik: "Ka pangalaenu taotlemisel peab olema töökoht ja töötasu."
Samuti rõhutab ta, et laenulepingu lõpptähtaeg ei sõltu töölepingu lõppemisest – kui see lõpetatakse enne kokkulepitud aega, ei muuda see laenu tagastamise tähtaega.
Kui Õhtuleht uurib, kuidas käitutakse laenuvõtjaga juhul, kui too leiab, et töö talle siiski ei sobi, ei püüagi Aljošina varjata, et sel juhul võib kõne alla tulla laenu täiendava tagamise või kohese tagastamise nõue: "Ilmselt käituvad kõik laenuandjad sarnaselt."
Agentuur: ametnikud teevad karuteene
Aljošina ütleb, et nad annavad Stripkrediidiks nimetatud väikelaenu tavaliselt üheks kuuks ja 3000–5000 krooni. Laenu peab neiu tagasi maksma ühekorraga. Samas olevat võimalik ka kokkulepe, et laen arvatakse tantsija palgast automaatselt maha. Agentuuri väitel teenivad nende tantsijannad keskmiselt 50 000 krooni kuus, mistõttu olevat mõtegi laenuga hättajäämisest naeruväärne. Kui kõrge on laenu intress, ei soostu Aljošina aga avaldama, kinnitades vaid, et see olevat mõistlik.
Inimkaubandusega võitlejad tegevat agentuuri hinnangul neidudele aga hoopis karuteene. "Meie süü on vist selles, et tegutseme avalikult?" uurib agentuuri esindaja ja ütleb, et kui nende mainet edasi õõnestatakse, kihutatakse seeläbi tüdrukuid hoopis põrandaaluste vahendajate rüppe.
Samal teemal
| 28.08.2009 | Stripparid ärritavad Euroopa Liitu (4) |
