Kallis säästulamp hõõglambi vastu: suur kokkuhoid või suur pettumus? (109)
Septembris hakkab Euroopa Liit üle minema hõõglampidelt säästupirnidele ja lõpetab algul 100W tavapirnide tootmise. Müüa võib neid laovaru lõppemiseni. Hõõglampidega tahetakse teha lõpparve 2012. aasta septembriks, kuigi säästulampide kasulikkuses on palju kahtlejaid.
Euroopa Liit säästab hõõglampidest loobudes aastas 40 TWh ehk terve Rumeenia toodangu jagu energiat, ütleb Euroopa Komisjoni energeetika peadirektoraadi kõneisik Ferran Tarradellas Espuny. CO2 õhkupaisk väheneks tervelt 15 miljoni tonni võrra ning eurooplased säästaksid elektriarvetelt viis miljardit eurot, kuulutab ta.
"Keskmine pere, kes vahetab tavalised hõõglambid säästulampide vastu, võib aastas kokku hoida 400–780 krooni," kinnitab Espuny.
Sakslased: säästulambi-tootjad luiskavad!
Säästulamp ei tarbi 80% vähem elektrit, kuigi tootjad nii väidavad, kinnitab Saksa ajakiri Spiegel skeptiliselt. Sakslaste sõnul manipuleerivad säästupirnitootjad arvudega, nii et seda saab pidada lausa ostja petmiseks. Näiteks säästulamp, mille karbil on suurelt trükitud kiri 15W=75W ei valeta tõepoolest, et säästulamp tarvitab elektrit ainult 15 W, kuid valgust annab see ainult 335 kandelat võrdluseks toodud 75vatise hõõglambi 660 cd vastu. Ehk 75W pirni asendamiseks oleks tegelikult vaja kaht 15W säästulampi. Spiegel kinnitab, et ükski nende proovitud säästulamp ei põlenud nii kaua, kui tootja karbil lubas. Samas on pikaealisus (kuni 15 000 töötundi hõõglambi 1000 vastu) üks säästupirni peamisi müügiargumente vähese voolutarbe kõrval.
Tallinna tehnikaülikooli energeetikateaduskonna emeriitprofessor Endel Risthein pole aga Spiegeli väidetega nõus. Üleminekut säästulampidele ei pea hindama üksikisiku, vaid majanduse ja keskkonnahoiu seisukohast, väidab ta. "Üleminek säästulampidele on õigustatud mitmel põhjusel. Näiteks väheneb energiakulu ligi viis korda ning majanduslikult tasub säästulampide kasutuselevõtt ära 1-2 aastaga," kinnitab ta.
Hõõglampide keeld on kurjast
Professor ütleb, et oluline on ka see, et säästulambi materjalid lähevad taaskasutusse. "Luminofoorlambid kuuluvad sundkogumisele kaubandusettevõtete ja jäätmekogumispunktide kaudu. Niihästi klaas ja metall kui ka luminofoor ja elavhõbe lähevad taaskäitlusse, mis kokkuvõttes annab nii materjalide kui ka energia lisasäästu."
Endel Ristheina kolleeg, sama teaduskonna õppeprodekaan Juhan Valtin aga leiab, et hõõglampide keelustamine on poliitiline küsimus. "Korralikus ühiskonnas ei tohiks käskida ega keelata. Nende asjade juhtimiseks on teised hoovad, näiteks elektri hinnatõus. Siis otsustab tarbija ise, millise lambi ostab," ütleb ta.
"Kui mul on keldris lamp, mida väga harva lülitan, siis miks ma peaksin sinna panema kalli säästulambi, mis ei anna mingit kokkuhoidu?" küsib prodekaan.
"Ja kui eesmärk on elektrit kokku hoida, siis tekib küsimus, millisest kokkuhoiust saab olla juttu, kui samal ajal pannakse majja elekterküte?" jätkub Valtinil küsimusi.
Praegune aeg on müüjatele paras peavalu, tunnistab Tallinna mööblimaja elektrikaupade kaubatundja Andres Prozes. "Odavamad säästulambid on nii robustsed, et kallimasse lühtrisse neid panna ei saa," toob ta näite.
Peagi algav üleminek säästulampidele pole ostupaanikat veel tekitanud. "Müügis on mõõdukas tõus, rohkem on hakatud ostma mattklaasiga hõõglampe," ütleb Prozes.
Ka tema väitel on sunniviisilise hõõglampidest loobumise juures küsitavusi. "Kuna hõõglambi kasumimarginaal on madal, annab üleminek säästulampidele Euroopa tootjatele võimaluse hakata lõpuks korralikku kasumit teenima," haistab müügijuht pirnikampaania juures kindla kildkonna ärihuvi.
Samal teemal
| 11.11.2009 | Keelu all sajavatised pirnid on nõutud kaup (57) |
| 28.08.2009 | Hõõglamp kaob pisitasa |
