Kargud nurka ja joostes kooli! (10)
"Rahaküsimine on üks kannatuste rada, aga tüdruk peab omal jalal käima hakkama," ütlevad Elisabeti vanemad ja vanaisa.
Nelja-aastane Elisabet on elava loomuga Viljandimaa tüdruk, kes esialgu suudab käia vaid tugiraamiga. Tüdruk ja pere unistavad, et ta saaks omal jalal liikuma. Aga sama unistus on veel sadadel väikestel poistel ja tüdrukutel ja suuresti sõltub see 3,5 miljonist kroonist.
Koos kaks miljonit
Elisabeti vanaisa Ako Luts teab, et kui ise ennast ei aita, ei aita sind keegi. "Loomulikult peaks see olema meditsiiniteenuste osutaja mure, et inimesed saaksid võimalikult kõrgtehnoloogilist nüüdisaegset head ravi. Võib kuluda pikki aastaid, enne kui haiglad ise suudavad liikumispuudega laste raviks nõnda vajaliku kõrgtehnoloogilise kõnniroboti muretseda," ütleb Luts.
Eelmise aasta lõpul sai Elisabeti pere teada, et Adeli rehabilitatsioonikeskus on ostnud kõnniroboti, mis aga tüdruku isa Kaido ja ema Üllikese teada sobib vaid täiskasvanutele ja alates 12aastastele lastele. Nii panigi pere vanaisa eestvedamisel alguse heategevusprojektile "Aitame liikumispuudega lapsi kõndima". Kõnniroboti jaoks vajaminev 3,5 miljonit krooni loodeti kokku saada Üllikese sünnipäevaks ehk siis sümboolseks kuupäevaks 09.09.09. Kampaania esimeste kuudega koguti üle poole miljoni, praegu on koos ligi kaks miljonit krooni.
"Loomulikult loodame kõnniroboti raha kokku saada, aga samas loodame ka, et tüdruk enne suureks ei kasva. Laps sirgub väga kiiresti ja kui sünni-traumaga kaasnev puue on kinnistunud, on seda juba tunduvalt raskem ravida. Ükskõik, kui kõrgtehnoloogiline see kõnnirobot ka poleks, imeriist see kindlasti pole. Kõnnirobot on ikkagi abivahend. Praegu on meie arvates tüdrukul parim aeg kõnniroboti raviga alustamiseks. Saime ka kurva tõdemuse osaliseks, et paljud abivajajad ei ole kõnnirobotist kuulnudki. Ega meiegi taha, et Elisabet oleks ainus, kellest kirjutatakse ja kelle pilt lehtedes on, aga kui meie ise asja eest ei seisa, siis kes veel?"
Inimene ei suuda masinaga võistelda
Kuna Viljandisse kõnniroboti soetamine ebaõnnestus, pöörduti Tallinna lastehaigla poole, mille toetusfond tuli appi miljoni krooniga. Nõnda tulebki unistusteprojekti finaali jõudes väikesel Elisabetil Tallinna ravile sõitma hakata, aga vanemad ei kurda. "Ravi käib kuuride kaupa ja seks ajaks saab ka pealinna sõidetud. Selle masina toel saaks käimist harjutada 200–300 last," kinnitavad nad.
Elisabeti vanemad on veendunud, et väga täpselt lapse eripärale programmeeritav kõnnirobot on parem kui mitu füsioterapeuti. Hoolimata sellest, kui hästi füsioterapeudid tööd teevad, ei suuda nad tagada ühesuguse kõnnimustri loomist. "Laps püüab ikka kõndida nõnda, kuidas tal mugavam on, aga robot sunnib endale alluma," ütlevad Elisabeti vanemad.
Samal teemal
| 10.08.2009 | Laps kõnnib liikuval lindil |
