Kohv peletab väsimuse

Kohvi tuntakse kui jooki, mis meeldivale maitsele lisaks peletab väsimuse ning loiduse. Kohvi tarbimine on Eestis viimase viie aastaga kolmekordistunud, eestlased joovad kohvi umbes sama palju kui inglased ja jaapanlased, kuid siiski neli korda vähem kui soomlased.

Eestis osteti möödunud aastal 3750 tonni kohvi, see teeb iga inimese kohta umbes 2,5 kg. Kõige rohkem peetakse Eestis lugu Skandinaaviamaades — Soomes, Rootsis ja Taanis — valmistatud kohvist, vähem ostetakse Saksamaal ja Ameerikas toodetud kohvi.

Kohvi tarbimist mõjutab hind

Kuna aastad pole vennad, esineb kohvi tarbimises suuri kõikumisi. “Tarbimist mõjutab eelkõige hind. Valmiskohvi hind sõltub toorkohvi hinnast. Kuna toorkohvi hind eelmisel aastal langes, langesid ka valmiskohvi hinnad ja tarbimine suurenes. Eestis saavutati kohvitarbimise rekordtase möödunud aasta detsembris. Kui hind püsib samal tasemel, peaks tarbimine veelgi kasvama,” ennustas Paulig Balticu turundusjuht Rainer Tammet.

Kuigi kohvijoomine on Eestis viimase viie aasta jooksul peaaegu kolmekordistunud, peame Euroopa tasemele jõudmiseks veel kõvasti pingutama. Euroopas ostetakse inimese kohta keskmiselt viis kilogrammi kohvi aastas. Maailma suurimad kohvijoojad soomlased ületavad selle kahekordselt. Meiega enam-vähem samal tarbimistasemel on inglased ja jaapanlased (Jaapanis 2,8 kg ja Inglismaal 2,4 kg kohvi inimese kohta).

Maailmas toodetakse eri maitseomadustega toorkohvi

Tänapäeval kultiveeritakse maailmas kõige rohkem Etioopiast pärit Araabia kohvipuud Coffea Arabica, teisel kohal on Kongo kohvipuu Coffea Robusta ja kolmandal kohal troopili-sest Lääne-Aafrikast pärit Coffea Liberia. Maailma kohvitööstus kasutab kõige rohkem Arabicat ja vähem Robustat. Liberial ei ole enam erilist tööstuslikku tähtsust.

Valmiskohvi maitse ja kvaliteet sõltub toorkohvist. “Maailma eri paigus kasvanud kohvioad on erineva kvaliteedi ja maitsega. Kesk-Ameerikas kasvanud kohv on nõrgalt hapuka ja Ida-Aafrikas kasvanud kohv tugevalt hapuka maitsega. Brasiilias kasvatatakse nii neutraalseid kui ka tugeva- ja teravamaitselisi kohviube.

Ühes kohvimargis on tavaliselt 5—7 või isegi 10—12 toorkohvi sorti. Isegi kui kohvipakile on kirjutatud 100% Arabica, on tegemist eri Arabica sortidega,” rääkis Paulig Balticu kliendikoolitaja Anne Mallene.

Mallene lisas, et valmiskohvi peen ja täiuslik maitse sünnibki sortide segamisel. Igal firmal on oma retseptid ja saladused, mida püütakse konkurentide eest kiivalt saladuses hoida.

Kohvi maitse sõltub röstist

Kohviuba muutub röstimisel füüsikalis-keemiliselt. Röstitud kohvis on üle 70 aroomiaine, mis annavadki kohvile harjumuspärase maitse ja aroomi. Kohvi maitset mõjutab ka röstimise tugevus. Tavaliselt eristatakse kolme astet: heledat, keskmist ja tumedat.

“Põhja-Euroopas eelistatakse heledama röstiga kohvimarke, mida lõuna poole, seda tumedamaks läheb röst. Eestis läheb paremini heleda ja keskmise röstiga kohv, tugevalt röstitud marke ostetakse vähem,” rääkis Mallene.

Kohvipakil on tavaliselt kirjas, millise röstiga on tegu. Et rahuldada erinevaid maitseid, toodab Paulig ühe marginimetuse all eri tumedusega kohvi. Samamoodi käituvad ka teised kohvitootjad. Näiteks on võimalik osta eri tumedusega Gevaliat, Löfberg Lilat, Luxust jt. kaubamärke.

Mallene lisas, et hele röst esitab suuremaid nõudmisi toorkohvi kvaliteedile kui tume röst. Näiteks soomlasi, kes eelistavad juua heledama röstiga kohvi, peetakse seetõttu väga headeks kohvitundjateks ja nõudlikeks tarbijateks.

Tassis kohvis on

100 mg kofeiini

Mallene rääkis veel, et kohvioas on umbes 200 tuntud ainet. Kõige rohkem on kohvis tselluloosi (20—30%), suhkruid (10—20%), rasva (10—15%), valke (10—15%), vett (9—12%), klorogeenhappeid (5—7%), mineraalsooli (3—5%), kofeiini (0,9—2%), trigoneliini (0,3—0,7%). Peale nende ainete on kohvioas vähesel määral ka B-grupi vitamiine.

Kohvi ergutav mõju on tingitud kofeiinist, mida keskmises tassis võib olla 85—110 mg. Toorkohvide kofeiini-sisaldus võib olla erinev, Robusta sisaldab kofeiini reeglina rohkem kui Arabica.

Kofeiin on tänapäeva meditsiinis paljude ravimite, eelkõige valuvaigistite komponent. Kuigi kohvist, nagu narkootikumidest, võib tekkida sõltuvus, ei peeta mõõdukat kohvijoomist tervele inimesele kahjulikuks. Kange kohviga manitsetakse ettevaatlikkusele neid, kes põevad südamehaigusi või kõrgvererõhutõbe. Toitumisspetsialistide kinnitusel on 4–5 keskmist tassitäit kohvi päevas just see kogus, mis hoiab tervist kahjustamata vaimu virge ja meeled erksad.