Urmas Väljaots: ma ei ela kapis! (29)
Urmas Väljaots, kes oma õpingud-tööd-tegemised mitu aastat tagasi Pariisi sättinud, kuid eestlastele peamiselt moepolitseinikuna tuntud, vastas Õhtulehe lugejate küsimustele.
1. Kas sedasorti rahvast nagu moejutlustajad on üldse tarvis?
Kui „moejutlustajate" all peetakse silmas moetööstuses töötavaid inimesi, kellelt vahetevahel kommentaare palutakse, siis usun, et kui neil tööd jätkub, ju siis ikka on tarvis.
2. Milleks on vaja kitsa ringkonna arusaamade esitamist üldkehtiva pähe ja seda kõigile peale suruda?
See on selline filosoofiline küsimus, aga üldiselt olen täiesti nõus, et ei ole vaja. Elame demokraatlikus ühiskonnas. Igaühel peaks olema õigus mõtte- ja sõnavabadusele.
Mis puudutab nö ekspertarvamusi, mida kindla ala professionaalidelt spetsiifiliste teemade kohta küsitakse, olgu selleks tervishoid, mood või majandusanalüüs, siis mu meelest pole see küll kellegi arvamuse peale surumine, vaid lihtsalt ekspertkommentaar, mida sellisena ka esitakse. Pärast on juba igaühe enda asi, kas seda arvesse võttta või mitte.
3. No ütle, mis on selline asi, mis sul Eestimaal kõndides ja rahvast silmitsedes pilku riivab? Millest soovitad siis kaasmaalastel hoiduda?
Kõige enam riivab silma inimeste käitumine, näiteks elementaarse viisakuse puudumine või prügi maha viskamine.
Riietusegi saavad muuta aktsepteeritavaks või eemaletõukavaks konkreetse inimese maneerid.
4. Mis sind viimati tõsiselt šokeeris?
Olen kas piisavalt blaseerunud või liiga vähe kogenud, et tõsiseid shokke ei meenugi... Viimati võttis kulmu kergitama von Trieri film Antichrist.
5. Kas julged öelda, et kui mees hakkab juuksuriks, lilleseadjaks, kosmeetikuks või moeguruks, siis on see mitteametlik kapist välja tulek?
Kui inimene on oma eluga rahul ning õnnelik, siis on tas vähem viha ja kibestumust ning elavad paremini ka ta lähikondsed ja teised kaaskodanikud. Kui mõni mees on valinud endale sellise ameti, siis on ta eeldatavasti võtnud endale töö, mis talle meeldib, sest on tulnud vastu astuda ühiskonnas valitsevatele stereotüüpidele.
Kappide ja ametite seose kohta ei oska ma midagi öelda. Issanda loomaaed on kirju ja eks kõikjal ole igasuguseid tegelasi.
6. Kuulsin, et oled mehega abielus, kas see vastab tõele?
Ei vasta.
7. Kas te pole mõelnud kapist väljatulemise peale? Viimasel ajal suht popp kui jälle mingi staar tuleb kapist välja ja teatab, et ta on tegelikult gey.
Ma olen alati elanud korteris või majas, mitte kapis. Kapis hoian ma oma riideid ja kunagi kauges lapsepõlves nägin telekast Narnia seiklusi ja läksin selle peale vanemate riidekappi kontrollima ega sealt teise maailma ei pääse. Ei pääsenud.
8. Kas ise riietud alati viimase moe järgi ja stiilselt, paluks ka põhjendust.
Mul on välja kujunenud oma stiil ning nii riietun, nagu mulle meeldib ning sobiv tundub. Kui see ka nn viimase moega kokku läheb, on see pigem tore maitsete kokkusattumus. On palju trende, mida ma enda peal ei rakenda, kuna see mulle ei sobiks, kuigi teiste seljas võib see vägagi stiilne olla.
9. Mis värk nende sokkidega on? Sandaalide ja kingadega mitte kanda jne. Ja siis veel sajas eri värvis. Kas siis tahetakse, et esimene pilk maanduks kärtspunastel sokkidel?
Laialt levinud rusikareegel on, et sandaalide ja suviste mokassiinidega sokkide kandmist ei peeta just eriti hea maitse tunnuseks ega kuigi stiilseks. Las nendega eksperimenteerimine jääda pigem moeprofessionaalide hooleks.
Värvilised sokid on vaid väike rafineeritud detail, mis stiilsele üldilmele natuke dändilikkust lisab. Kuid ei maksa arvata, et koleda lipsu ja halvasti istuva ülikonna juures oleksid sellised sokid päästerõngaks - sellisel puhul on nad tõesti naeruväärsed.
10. Miks sa "Minu Pariisis" nii vähe oma eraelust rääkisid?
Sest raamatu teemaks oli Pariis, mitte mina. Pealegi arvan, et mu eraelu ei huvitakski mitte kedagi.
11. Kas sulle maatöid meeldib teha?
Väiksena tegin vanavanemate juures päris palju. Tol ajal ma seda just ei nautinud, nagu vist suurem osa lapsi selles eas. Viimastel aastatel pole linnas elades olnud võimalust seda teha, aga mida aeg edasi, seda rohkem peenraid ja puudetegu taga igatsen.
12. Mida hindate oma töö juures kõige enam?
Töö peab olema mõttekas ja mind arendama, olema vahendiks millegi huvitavamani jõudmiseks, ning muidugi teatavat rahuldust pakkuma.
13. Kas blondid või brünetid?
Mõlemad.
14. Mis on teie lemmikraamat, lemmikplaat, lemmikfilm?
Mul on küllaltki eklektiline maitse ja üks konkreetne lemmik puudub, huvitavat võib leida paljudest! Kõik oleneb tujust, kohast, hetkest.... Nt meeldivad Kafka ja Ristikivi, paraku tunnen moodsamat kirjandust vähem, sest kuigi loen palju, on enamik rohkemal või vähemal määral erialased mitte ilukirjanduslikud. Tööl kuulan klassikalist ja jazzi, kodus ja liikluses energilisemat britbopi ja rokki, viimasel ajal MGMT, The Killers, Tiga jpt.... Filmegi on tohutult - tähesõjad, 40. aastate film noir, Fellini...
15. Kui te ei töötaks moetööstuses, siis kellena teile veel meeldiks töötada?
Sotsiaalteadlasena, uurida-analüüsida inimeste käitumist, eelarvamusi jms seoseid meelelahutustööstusega ja meie meediaühiskonna mõju sellele.
16. Mis te arvate, kas noorel geipoisil on välismaal rohkem läbilöögivõimalusi kui Eestis, arvestades siinset postsovetlikku ühiskonda?
Oleneb, mida noor geipoiss soovib. Kui rahulikult oma elu elada, siis seda saab teha igal pool. Kuid muidugi pakuvad maailma suurlinnad rohkem võimalusi, ja seda kõigile, mitte vaid noortele geipoistele.
17. Mis on sel suvel meestemoes kuumimaks sõnaks?
Kihiline ja õhukestest kangastest pastelsetes toonides look, juurde mõned värviaktsendid. Minimalistlik siluett. Esemetest sametised mokassiin-tuhvlid, alt kukekad kitsad püksid ja koolipoisishortsid, kitsa ja saleda silueti juures laiad nn ruudulõikelised t-särgid.
18. Kes on Eesti maitsekaimad ja maitsetumad kuulsused, ausalt ja nimeliselt paluks sinu arvamust.
Häid on palju, nt Ines, Signe Kivi, Jana Hallas, Merle Liivak, Heidi Purga, Maarja, ninjad, paljud näitlejannad, moeloojad ja kunstnikud.
Kui maitsetutest rääkida, siis oleks ebaaus ja julm kedagi niimoodi kategooriliselt lahterdada, eks kõigil ole ka helgemaid hetki.
19. Just otseselt ei küsi, aga paluks kommentaare, et miks sellistel NAISELIKEL aladel nagu mood, lilleseaded, kokkamine, juusehooldus jne. on suur osa (mina küll % ei tea, aga neid juba jägub!) tippspetsialiste homod? kas kuidagi peab oma naiselikku poolt siis ikkagi rahuldama? tean lesbinaist, kes on 11a. töötanud autoremonditöökojas. pole just ka nagu mitte eriti soole vastav amet..
Vt vastus 5.
20. ja veel - kui suure % moodustab inimeste kommenteerimisel SINU ENDA MAITSE ja kui palju sealt on see...."nii on mujal moes, nii kantakse, nii tehakse, nii on kuulsad moekunstnikud öelnud..." jne. ühesõnaga toetud sellele, mida rahvas võiks sallida (aga sulle endale ei pruugi meeldida).
Hindan professionaali pilguga. Minu enda maitse ühtib paljuski sellega, mis on moes ning mida peetakse stiilseks - see, mille osas valitseb konsesus moeshow'de look'ide, tipp-moeajakirjade moeseeriate ja luksusmoemajade reklaami-stilistika loomisel. Klassikalise hea maitse kriteeriumidega olen samuti kursis ja võtan neidki arvesse. Olen tegelikult väga leebe ja proovin ka positiivset leida, kuigi mõni teine ametivend oleks palju rangem ja rängem.
21. Mis on teie amet ja töökoht Prantsusmaal ja kas maksate ise üksinda oma korteriüüri nagu edasijõudnud täiskasvanud inimene? Eestis olete omale vôtnud politseiniku ameti? Kas korravalvurid ei pahanda? Iga kena naine oskab ennast ise riide panna ja pole vaja mingit politseinikku!
Töötan Armani parfüümidivisjonis ning maksan tõesti ise oma üüri.
Eestis pole ma endale moepolitseiniku ametit võtnud, sellist ametit ju ei eksisteerigi. See on minu Kroonikas ilmuva rubriigi nimi ning sellesse võiks suhtuda mõningase huumoriga :)
Mis puutub „igasse kenasse naisesse, kes end ise riidesse panna oskab", siis paraku see nii ei ole....
22. Kas riskiksite ise kriitika alla sattuda?
Oojaa, seda ma ju siin küsimustele vastates teengi
23. Olen tuttavatega vaielnud riiete kombinatsiooni- heleroheline varrukateta topp ja lipupunane lühike seelik- üle. Nende arust on see maitsetu aga minu arust on see sobiv kombinatsioon. Kellel on õigus?
Paraku ei oska värvide baasil midagi öelda, kõik oleneb ka materjalidest, lõikest, aksessuaaridest, meigist ja paljudest teistest faktoritest. Sama retsepti alusel võivad kaks erinevat perenaist kaks eri rooga küpsetada - ühel õnnestub, teisel läheb alati ämbrisse. Iseenesest need kaks värvi võivad kokku sobida küll.
24. Miks stiilseid mehi Eestis meteroseksuaalideks, või veel hullem, homoseksuaalideks peetakse? Kas ka sellepärast, et stiilne meestemood on muutunud omamoodi naiselikumaks?
Seda tuleks küsida neilt, kes peavad, sest see huvitab ka mind. Ma ei usu, et stiilne meestemood on muutunud naiselikumaks. Vaadake stiilseid mehi teistest kümnenditest ja võite näha palju „hullemaid" eksemplare (nt David Bowie ja glämrokk). Tegu on külaühiskonnale omase kaitsereaktsiooniga ja hirmuga tundmatuse ees - vastu olla kõigele, mis tuntud igapäevasest erineb. Nagu see ohustaks eksistentsi, kuigi nii see ei ole.
Suurlinnades on inimesed avatumad ja tolerantsemad, sest koos on sellisel hulgal erinevaid inimes ja on aru saadud, et kõik elavad omamoodi ning kõik tundmatu ei pruugi kaaskodanikku ähvardada.
25. Soovita midagi, mis oleks hästi odav ja hästi stiilne?
Paraku selliseid nõuandeid ei saa anda. Odav on ju suhteline. Ehk garderoobiklassika - väike must kleit? Ja kõik rahvuslik ning traditsiooniline.
26. Kumba rõivast ise eelistaksite, kui lausa peab valima:
1. kole riietusese, aga tuntud kaubamärk
2. ilus riietusese, aga tundmatu kaubamärk.
Ilus aga tundmatu loomulikult.
27. Minu kompliment raamatu "Minu Pariis " eest! Küsin aga järgmist: kus töötate nüüd ja kelle alluvuses? Küsimus on ajendatud ühest peatükist, kus väidate, et elu moetööstuses on põrgu ja ametiredelil ronimine praktiliselt võimatu. Mis on see, mis sunnib sellest hoolimata jääma moetööstusesse Pariisis?
Aitäh! Töötan Armani parfüümidivisjonis nagu eespool öeldud.
Täpsustaksin, et ametiredelil ülespoole ronimine pole võimatu. Küll on see aega ja energiat nõudev, st sellele peab pühenduma ja selle nimel tööd tegema, oma ego alla suruma ning rühmama. Niisama, üle jala tehes seedib süsteem su kiiresti välja.
Olen praegu ise moetööstuse kõige ärilisemas ja turunduslikumas harus, parfümeerias. Siin on praktilist meelt ja põhjendatud argumente rohkem kui mõnes kunstilisemas-loovamas sektoris, kus asi põhineb rohkem kellegi sisetundel ja vaistul, mis teadagi on väga subjektiivsed.
28. Kas tead äkki ka ise, kes võttis teie kohta kasutusele sõna "moepolitseinik"?
Muidugi tean! Kui Ingrid Tähismaa mind Kroonikasse kutsus, siis pakkus ta mu rubriigile pealkirjaks „Moepolitsei". Mina olen selle juures tegev kui vabakutseline ajakirjanik, mitte politseinik :) Kuid muidugi on lihtsam nende kahe vahele võrdusmärki panna.
29. Kuidas moeringkonnad suhtuvad Sacha Baron Coheni uude filmi "Brüno"? Ei ole seda küll veel näinud, aga moetööstuse naeruvääristamise võtted on juba treileri põhjal selged. Mida ise filmist arvad?
Treiler oli küll päris naljakas ja ootan, et filmi näha. Kuigi minu meelest oli see rohkem inimloomuse ning inimlike eelarvamuste, konservatiivse maailmavaate ja tänapäevase staariobsessiivse telerealityühiskonna naeruvääristamine kui moetööstuse oma.
