Abielupaari saladuslik surm (51)
"Ääretult toredad inimesed olid! Leili oli kahe kõrgharidusega... Nikolail olid kuldsed käed... Paraku oli mõlemal üks viga – alkohol tõmbas. Leili võttis endalt päev hiljem ise elu, kui meest enam polnud," ohkab naaber.
Kas vanapaari murdis viin või mürk, selgitab lõplikult ekspertiis.
Tartumaal Mäksa valla Melliste külas leidis esmaspäeval rõdu kaudu teise korruse korterisse murdnud politsei eest Leili (65) surnukeha. Eelmise päeva õhtul oli seni teadmata põhjusel hinge heitnud tema abikaasa Nikolai (62).
Tõe selgitab ekspertiis
Abielupaari surmast räägivad naabrid mitmeti. Mõni kahtlustab, et nad jõid solk- või salaviina. Mõni väidab isegi, et loomatohtriharidusega naine mürgitas päev varem mehe ja siis, kui oma teo õudusest aru sai, tegi ka iseendale otsa peale.
Kohati meenutavad külajutud juba pildikest Agatha Christie juttudest, kus vaikses maalilises kohas tegutsevad vanadaamid ja sädeleb tsüaniid...
Surnukehad on saadetud ekspertiisi. Alles pärast tulemuste selgumist otsustab politsei, kas alustada kriminaalmenetlust või mitte. Senikaua ei maksa ka külajutte tõe pähe võtta.
"Surma põhjusena saab võimalikku mürgitamist kinnitada siiski alles pärast ekspertiisitulemuste teadasaamist," ütleb ka Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Marko Uibu.
Leili tuttav pensionäride ühendusest kummutab salaviina versiooni. Tema sõnul oli Leili naine, kes lõi kohaliku elu edendamisel kõvasti kaasa. Ta oli ka tublisti sporti teinud, kuulus pensionäride ühendusse Pihlakobar, kihutas mitu korda Tartu maratonil ja tegeles sõudmisega.
Abivalmid ja toredad
"Külajutte liigub alati palju, aga ei räägi nad ise ju kumbki enam," ütleb tuttav Pihlakobarast. "Kurb muidugi, et üks läks õhtul ja teine järgmisel päeval järele... Nikolai suri pühapäeva õhtul... Leili läinud vaatama, et saadaks ta koeraga jalutama, ja leidiski mehe surnuna. Kella seitsme paiku õhtul.
Leili endaga... Arvati, et kas on läinud perearsti juurde surmatõendit tooma või Koljale riideid järele viima krematooriumi. Aga siis selgus esmaspäeval, et ta polnud kodust lahkunudki. Kes teab, mis seal oli...
Aga koer Juku istus esmaspäeval, kui Leili surnuna leiti, perenaise kõrval truult diivanil!" lisab tuttav.
Abielupaari majanaabrid on masenduses.
"Toredad olid mõlemad. Leili aktiivsem, Kolja rohkem vaikne kodusistuja..." ohkavad nad.
"Normaalsed, haritud inimesed," ärritub lahkunute naaber Silvi salaviinajuttu kuuldes. "Leili oli kaks ülikooli lõpetanud. Ta oli väga hinnatud inimene, diplomeeritud loomaarst, lisaks ka psühholoogia eriala lõpetanud." Paraku peab naaber nukralt tunnistama: "See oli poeviin, mis tegi nende pereelu selliseks!"
Paari eluga kursis olev vallaelanik kinnitab, et Leili võttis endalt ise elu sellepärast, et Nikolaid enam polnud. "Alkoholiprobleem oli küll selles peres, aga kui see tsükkel mööda läks, olid nad ääretult toredad, lugupeetud, haritud, normaalsed ja targad inimesed. Alkoholism on ju haigus." Tema arvates mürgitas Leili end järgmisel hommikul, kui temani jõudis reaalsus, et meest enam pole....
"Nikolai oli tehnikamees ja kuldsete kätega, oskas absoluutselt kõike teha, aitas alati. Naerusuine ja sõbralik. Mida aga keegi palus tal teha, kunagi ei öelnud, et pole aega. Nad kasvatasid aiavilju, tegid hoidiseid, Leiliga vahetasime retsepte ja kooke," põhjendab omakandiinimene, miks naisel võisid pärast nii tubli elukaaslase jäädavat lahkumist tekkida surmamõtted. "Ma pole ka ise mitu ööd maganud, minugi elu on pea peale pööratud."
Mäksa vallavanem Margus Pleksner ütleb, et jääb Leilit mäletama kui aktiivset ja ettevõtlikku vallakodanikku. "Ta kuulus Mäksa maanaiste seltsi ja mõnda aega toimetas ka meie vallalehte, kuulus üle-eelmisse vallavolikogusse," kinnitab Pleksner, et Leili oli tubli ja osavõtlik inimene. "Aga paraku see alkoholiprobleem..."
