Laulupeole rahvuslike ehetega (2)
Viimane aeg on hakata polümeersavi mudima ja meisterdada laulu- või tantsupeole minekuks mõni ainulaadne rahvuslik ehtekomplekt.
«Kõige olulisem on idee,» kostab Terje Ennomäe , kes oma loomingus ühendab osavalt vana uuega ehk rahvuslikud mustrid uudse materjali polümeersaviga. Nippe jagab ta lahkelt ka internetiaadressil parliblogi.blogspot.com, samast saavad algajad ehtemeistrid väärt ideidki.
Ehete valmistamist ei maksa karta ka kõige kasinama käsitööoskusega inimesel – juba mõnedki aastad Eestis müüdav polüvinüülkloriidist ja värvipigmentidest koosnev polümeersavi on pehme, vormitav, segatav, värvitav jne. Ning kõvastub ahjus küpsetades. Terje sõnul pole suurt vahet, kas kasutada Fimot, Cernitit või Scupleyd – kõik kolm on üsna sarnased.
Polümeersavi vajab alustamiseks vähe investeeringuid – esimestel katsetustel piisab kahest-kolmest värvist, lõikenoast ja lauakattest. Materjali teine pluss on, et loomingu tulemus on kohe näha, võrreldes näiteks sokikudumise ja korvipunumisega. «Vaid vooli, küpseta ahjus, pane pael taha ja kanna!» julgustab kolm aastat polümeersavi mudinud Ennomäe.
Ning sellega passib hästi teha ka rahvusliku mustriga tänapäevaseid ehteid, tähendagu rahvuslik siis kas triibu-seeliku triipe, kindakirju, tikandielemente, rahvusvärve, rahvuslille või sõlgi. Neid stiliseerides on popp ja ainulaadne tulemus tagatud.
Õhtulehe paberväljaandest leiad nii valmistamisõpetuse kui soodsaid paiku ehetematerjali ostmiseks.
