Küsimustele vastab Jänkutüdrukute eest võitleja Mai Loog Taist (14)
Mai Loog on naine, kes elab Tais juba kaheteistkümnendat aastat ning kes propageerib iga naise õigust olla, tunda ning näidata end erootilisena, kui ta seda tahab ja see teeb talle rõõmu pakub. Täna vastab ta lugejate küsimustele.
Kas "Minu Taile" tuleb ka teine osa?
Alustuseks tänan kõiki küsimuste esitajaid. "Minu Tai" võimaliku järje kohta tuleks küsida kirjastajalt.
Kas te olete nümfomaan (ja kas olete selle üle uhke)?
Tundub, et te juba peate mind nümfomaaniks. Olen siiski täiesti normaalsete seksuaalsete vajadustega naine.
Kas peate võimalikuks, et naasete veel residentselt Eestisse tagasi elama? Või olete praeguse eluga rahul?
Ikka pean võimalikuks, Eesti on mu kodumaa, ka siis kui olen võõrsil eluga rahul.
Kas Taisse kolisite sealse suhteliselt vabameelse keskkonna pärast?
Kolisin Taisse, et hakata koos elama oma nüüdseks eksist elukaaslasega. Tai vabameelsus on tõesti suhteline. Näiteks topless päevitamise või Eesti segasaunakommete harrastamise eest siin arreteeritakse. Brittidest ekspattide seltskond, kus mina seitse aastat elasin, on nagu keskklassi britid ikka. Vabameelseteks neid nimetada oleks naljakas. Kui aga lähemalt tutvuda Tai ühiskonnaga, siis selgub, et see on väga rangelt reglementeeritud ja isegi puritaanliku moraaliga.
Kas olete ise rahul oma eluga?
Rahul ikka, rahulolematus teeb haigeks. Olen seda rahulolemist ja õnnelik olemist Tais elades taidelt õppinud ning sellest ka "Minu Tais" kirjutanud. Alati on põhjust vigisemiseks ning rahulolematuseks. Raha pole kunagi liiga palju ning üldse võiks mõned asjad paremad olla. Ning on imelihtne ollagi rahulolematu, kuri ning õnnetu. Aga püüa olla rahulolev! Ja mitte nii, et saan selle asja korda ja selle ka veel - siis hakkan õnnelikuks, vaid hakka kohe õnnelikuks! Vaata ringi ja tunne rõõmu alustuseks ükskõik mille üle. See on raske pingutus, aga võimalik ning tõstab su elukvaliteeti kohe ning seda jätkates pakub suurt rahulolu ja nii iga päev.
Olen lugenud mõlemat Teie Eestis kirjastatud raamatut. Omal kombel olid mõlemad mulle huvitavad, aga saan aru, et Te ei ole eriti õnnelik? Kas plaanite lähiajal avaldada ka midagi, mis kirjeldab rohkem Tailaste elu-olu kui Teie isiklikke elamusi? Jätkuvalt Teile edu soovides!
Raamat sünnib igal lugemisel uuesti. Mina kui autor kirjutan üht, lugeja pole mina, tal pole minu kogemusi ega teadmisi, tal on omad kogemused ja teadmised ning ta loeb välja seda, mis talle tuttav tundub. Mind teeb kurvaks, et lugesite välja, et ma pole eriti õnnelik. Äkki proovite nii eksperimendi korras uuesti mu raamatuid sirvida, näiteks kui olete ise heas tujus?
Mööndusena: võibolla on see koduigatsus mis läbi kumab? Teie teine küsimus teeb mulle aga headmeelt. Tundub, et oskan oma isiklikke elamusi väga värvikalt edastada, nii et isegi väikeses doosis varjutavad need ära muu. Minu mõlemas Tai raamatus on tailaste elul-olul tekstimahuna valdav rõhuasetus, eriti muidugi "Tai - naeratuste maa", aga ka "Minu Tai" puhul. Viimase raamatu formaat nõudis minu-osa sissekirjutamist. Meil oli isegi kirjastajaga nägelemist, kes tahtis mu Tai poliitikapeatükke välja visata ning rohkem mu isiklikku elu lisada.
Teie viimane raamat "Minu Tai" kaanest kaaneni läbi loetud ja kokkuvõtlikult julgen väita, et üks korralikult vormistatud "naistekas" omas mahlas, kahju, et Tai sootuks kuhugi ära kadus. Aga maitse üle ei vaielda. Teadaolevalt on eestlased Tai lembesed inimesed, seega igasugune info riigi kohta teretulnud. On Teil plaanis kirjutada midagi informatiivset Tai Kuningriigist. Viisa, raha, haridus, sotsiaalsfäär, seadusandlus, kinnisvara jne.... Eestlased on teadaolevalt kahe jalaga maa peal, seega huvitab ennekõike teave, millega midagi peale on hakata.
Eelmisest vastusest osa sobib ka teile. Võibolla libisesite Tai infost pilguga kiirelt üle, et leida "omas mahlas naistekat"? Väga palju lisainfot on Tai kohta raamatus "Tai - naeratuste maa", seda saab raamatukogust, sest tiraaž on välja müüdud.
Olin "Minu Taid" kirjutama hakates üsna raske ülesande ees, sest ei saanud kasutada materjali, mis ilmus eelmises raamatus. Nimelt jagan "Tai - naeratuste maa" puhul autoriõigust Dr. Karin Deaniga. Oleme tahtnud seda kaasajastada ja uuesti välja anda, aga kahjuks pole leidnud asjast huvitatud kirjastajat. Igasuguse muu kaasaegse info saamiseks soovitan internetti, seal on palju Tai valitsuse ja valitsusväliste organisatsioonide ja ka lihtsalt indiviidide poolt postitatud aina uuenevat infot. Raamatul on raske võistelda elu-olu muutuva reaalsusega.
Kas ei peaks võitlema ka meeste õiguste eest olla puhtalt seksuaalobjekt, sest hetkel ei ole neil absoluutselt võimalust end selles vallas väljendada? Kui naistel vähemalt on võimalus, siis vaesed mehed peavad olema asjalikud ja tõsiseltvõetavad rahataskud.
Kui on piisavalt suur hulk mehi, kes nii tunnevad, küllap siis ka eestvõitlejad tekivad.
Millises suuruses rahasumma teenite kuus (Thai baht)?
Vabandan, et ei saa küsija uudishimu rahuldada.
Elades pikemat aega Taimaal, olete alaline Tai elanik, elate viisaga - palun kommenteerige!
Sellest on "Minu Tais" pikemalt juttu Augusti peatükis.
Kuidas Teil tai keelega on - valdate vestluse ja kirjutamise lugemise tasemel?
Sellest on "Minu Tais" pikemalt juttu Mai peatükis.
Elades kaua aega sellel maal on Teil olnud probleeme tervisega on Teil ravikindlustus kui jah siis - palun kommenteerige ja palju see maksab Teile?
Veidi on Tai tervishoiust juttu Aprilli peatükis. Mul on Tai tervisekindlustus, mille saavad kõik maksumaksjad ning lisaks ka rahvusvaheline kindlustus.
Kelle raha eest sa Lasnamäe korterist ja vaesusest põgenesid?
Elu ilma vaenlase kujuta on palju nauditavam ja toredam. Püüdke kuidagi rõõmsam olla, kui minu isik teeb teid nii tigedaks, ignoreerige mind! Keskendumine toredatele asjadele teeb teil tuju varsti heaks.
Kas inglane maksab korralikud abirahad jänkule? Mille eest sa seal ikka muidu oma alastust ja vaba elustiili naudiskleda saad.
Mul on kahju, et tunnete end nii tigedana. Ma olen õppinud, et kui ma vihastan, tigetsen ja ütlen teistele halvasti, siis eelkõige kannatan ma ise, sest tuju on vilets. Seega püüan nüüd teadlikult ise vihastamist vältida. Soovitan seda teilegi, keskenduge asjadele, mis teevad teile rõõmu. Siis tuleb neid teie ellu aina juurde. Iseenda alastust saab pealegi naudiskleda täiesti ilma rahata. Proovige ka! Vaba elustiil on võimalik, kui oled oma otsustes iseseisev ja elus õnnelik. Õnnelik saad olla, kui hakkad olema õnnelik.
Mul on üks küsimus, millele ootaksin ausat ja siirast vastust. Mismoodi saab olla, et sa ikkagi nii hea välja näed oma vanuse kohta? Mis kosmeetikat konkreetselt kasutad ja mis ilunippe? Eelkõige: kas oled kasutanud täitesüste, mikrolihvimist või muud kosmeetilise kirurgia piirimaile või pärusmaale kuuluvaid võtteid?
Tore, heameelega. Räägin oma intiimsetest ja isiklikest asjadest vaid väga lähedaste inimestega. Kui me teiega saame sõpradeks ning lähedasteks, võtame selle teema uuesti üles ja siis nii ausalt ja siiralt kui mõlemad suudame ja tahame. Algus sõpruseks on juba tehtud, mul on heameel, et peate mu väljanägemist heaks. Nüüd tahaksin ka mina teid näha. Ühe soovituse võin aga kohe öelda: ärge päevitage.
Mis sa üldse oma "vabadus jänkubeibedele" filosoofia juures arvad ilukirurgiast?
Teie peas moondus mu filosoofia "jänkubeibede vabaduseks". Mina aga promon ideed iga naise isiklikust vabadusest olla, tunda ning näida sensuaalne või seksuaalne, kui ta seda tahab, sest siis ta on õnnelik ja endaga rahul. Rahuolev naine on terve naine. Kui ilukirurgia operatsioonid teevad naise õnnelikumaks, andku tuld. Misiganes teeb sind õnnelikuks ning ei kahjusta teisi, tee seda. Õnnelikke naisi pole kunagi liiga palju.
Minu meelest oled sa väga lahe. Aga kuidas sa saad hakkama selle kriitikatulvaga, mis su tegevusega kaasas käib? Ja mis sa arvad, kas see on igieestlaslik fenomen või on see iga rahvuse hulgas nii, et teistmoodi ja erilisemaid tüüpe tagasi üritatakse tõmmata...?
Ma keskendun heale kriitikale, mida aegajalt mu lugejailt postkasti tuleb. Olen nende inimestega nüüd sõbraks saanud ja väga tänulik neile tagasiside eest. Enda kohta käivaid anonüümseid kommentaare Eesti meedias loen nüüd siin vastates esimest korda. Tean, et kommentaarides elavad inimesed oma frustratsiooni, viha ja ängi välja, see peegeldus pole minu tegeliku isiku ega loomingu kohta.
Teie teine küsimus - teistsuguse mahatrampimine pärineb ikka loomariigist vist juba. Zooloogid teaksid siin sõna sekka öelda, aga arvan, et see on alalhoiuinstinkt, et parem oleks kui kõik su ümber oleks samasugused ja harjumuspärased. Võõras, uus ning eriline tundub vaenulik olema. Tolerantsust tuleb maailmas reisides ja haridusega juurde. Ega ka Tai ühiskond on konservatiivne. Paadi kõigutajaiks kutsutakse neid ühiskonna liikmeid, kes normide vastu avalikult lähevad. Ühesõnaga, sa võid ju jänkutüdruk oma basseinis olla, aga ära seda avalikult meile ja neile näita. Jäta meile ja neile see võimalus, et kui sind veega alla tõmmata tahame, siis "avastame" su jänkutüdruku pildid. Aga mina olen veendunud, et ajan õiget asja ning olen oma valitud tee üle uhke. Eks mul on mõnes mõttes mugav ka siit Taist seda Eestis olevat paati kõigutada, tunnistan.
Mis põhjustab sellises eas tibi-jänku eksponeerimist?
Miks on minu iga teie jaoks probleem? Kinnitan teile, et asi pole muretsemist ega vihastamist väärt. Olen oma vanusega väga rahul. Ma ju ei näe välja ka eakohane. Väljanägemine ja käitumine on omavahel seotud. Aga oletan, et küsimus käib mu jänes-basseinis piltide kohta Eesti ajakirjanduses.
Minu tööks on reklaamide uurimine, ning annan endale täiesti aru, kuidas mu pildid mõjuvad. Tahtsin tegelikult jänkupilti oma esimesest jänkutüdrukute videost ka "Minu Tai" kaanele, aga kirjastaja valis neutraalsema. Selles raamatus puudutan ma teemat, mis on mulle lähedane - see on naise sensuaalsuse vabastamise teema. Mis teha, et olen selle teema jaoks küps alles praegu oma 40te lõpus.
Minu anekdootlikult mõjuv "jänkutüdruk" kujunes välja järk-järgult ning loomulikult, kui mu elu ja loomingu osa. See on "Minu Tais" ka kirjas, lugege, kui olete tõesti vastusest huvitatud. Aga veelkord, miks need pildid on Eesti meedias? Need olid avalikud juba mu loominguveebidel aastaid. Kuidagi juhtus, et olen samal ajal nii looja-autor kui ka teos, ehk siis kujundasin endast ise oma ideede maskoti, ikooni, eriti see jänkupilt basseinis töötab sellisena. Jääb ju meelde? Kutsub uurima, et mis toimub?
Miks peab eesti naine Taimaal tai naiste seksika välimuse ja olemise pärast "võitlema"?
Saan aru, et see Õhtulehe müüv pealkiri on eksitav. Loomulikult ei pea, ja ma ei võitlegi! Eelmine pealkiri "Taimaa seksikas jänkuke" oli veelgi eksitavam. Kui võitlusest rääkida, siis teen seda kõigi naiste nimel, kes kannatavad ühiskonna poolt pealesurutud moraaliköidikute tõttu. Pikemalt selgitasin seda Päevalehe lisas Möte.
Kellega end maailma mastaapides võrdleksite?
Kohe kui kangastub mingi hea võrdlus, ütlen.
Mai, mis minuga teha, kui mind erootiline pesu ja kleidikesed lihtsalt ei huvita! Kas ma vajan teie meelest päästmist ja vabastamist ja harimist? ("Minu Tai" raamatut lugedes mul igatahes nõksatas korra küll, kui te saksa turistide mugavat riietust üleolevalt kommenteerisite.)
Saksa turistide "mugav" riietus oli läänlase ülbus ning lugupidamatus kohalike ehk taide suhtes. Selliste räpaste ja katkiste riietega need samad sakslased oma kodumaal 5-tärni hotelli fuajees uue aasta pidustuste ajal ei lösutaks. Neid ei lastaks hotelli sissegi.
Aga esimese küsimuse juurde tagasi. Mu loosungilause, mis parafraseerib üht feministide vana lööklauset naiste kui seksiobjektide kohta on ju, et "Kõik naised on jänkutüdrukud, kui nad seda ise tahavad". Rõhk naiste tahtel, enese subjektina määramisel. Kui teie ei taha end seksisubjektina määratleda, siis see on teie vaba valik ja mingit päästmist te ei vaja. Osad meist, inimkonnast, on aseksuaalsed, see on fakt. Mõned naised on küll seksuaalsed, aga mitte naiselikult võrgutavad. Las olla, peaasi et on ise rahul ega trambi teistsuguseid, endast erinevaid, naisi maha.
Olete tark ja sarmikas naine. Kuidas on aga Teie suhe religiooniga? Kas tunnistate seisukohta, et seksuaalne kergemeelsus on patt?
Tunnistan, et maailma juhtivatel religioonidel põhinevad kaasaegsete ühiskondade moraalid. Kõikides juhtivates religioonides, nii kristlikus, moslemi-usus kui budismis on naised mahasurutud ja teisejärgulised ning seda just naiste seksuaalsuse mahasurumise ja kontrolli kaudu. Seksuaalne naine on nähtud kui saatan ja ning tema teod on patt, just just. Mina ütlen, et kui naise seksuaalsust nähakse kui tervislikku normi, muutub kogu maailm paremaks, ka mehed õnnelikumaks. Pole vaja naiste seksuaalsusest kujundada kõige kurja juurt, see sünnitab vaid kurja juurde.
Millal õpite väärikalt vananema?
Defineerige väärikas vananemine, milline kuvand teil peas on? Siis oskan vastata kas ja kuna seda õpin. Aga enne... ma ei tea, kas olete mu "Minu Taid" lugenud või mu videosid näinud, ma nimelt näen end tihti kõrvalt nagu mingit komöödiafilmi tegelast ja see ajab mind naerma. Proovige teiegi endasse mõnikord huumoriga suhtuda, siis näete kui palju lõbusamaks muutub elu ja paremaks tuju.
Teisalt, tagasi väärikuse juurde. Ilmselt paistaksin ma teile väärikam, kui kirjeldaksin "Minu Tais" oma ja teiste inimeste kannatusi, nagu näiteks eestlastest vange, keda ma kõiki olen käinud koos aukonsuliga Tai vanglates tõlgina külastamas või räägiksin oma haigustest ja läbielamistest selles vallas, või keskenduksin oma partnerile ja probleemidele meie kooselus, või sotsiaalpornole nagu slummilastele Bangkoki kesklinnas, seda nimekirja võiks jätkata kui lisada siia mu tööotsingud eelmise majanduskriisi ajal ja muu sellega seonduv.
Ma oleks võinud ju sellise raamatu kirjutada oma elust Tais ja end kui suurt sotsiaalse närviga kannatajat ise pjedestaalile tõsta. Ma valisin teise, raskema tee. Mõnikord tahaks hüüda küll kass Peemoti kombel, et ei hulla, ei puutu kedagi, parandan priimust, kui mu jänkutüdruku pildiklõps brauningute kuulirahe all on. Võibaolla on asi selles, et jänkutüdruk paistab selgelt hullavat? Mis värk, mis lõbus jänkutüdruk, aga pensioni teine sammas? Aga õilis kannatamine?
Millised on teie tulevikuplaanid? Olete 70 ja käite ikka jänkusabaga ringi?
See vast oleks naljakas! Kes seda teab, äkki olen elus ja kõbus ja äkki käingi! Viimati oli mul saba teksade küljes küll vist paar aastat tagasi, kui kodupubi sünnipäeval olime sõbrannaga VIP baaridaamid. Tulevikust: tailased on mind õpetanud mitte keskenduma mineviku, oleviku ja veel vähem tuleviku muredele, vaid vaatlema head nii minevikus kui ka olevikus ning eriti lootma seda tulevikult.
Olete te vaba? Kui ei, siis kes teid tahab?
Küll mul on heameel, et mina teie pole. Mulle meeldib olla heatahtlik.
Samal teemal
| 08.05.2009 | Online-intervjuu: küsimusi ootab Jänkutüdrukute eestvõitleja Taimaalt (60) |
