Sügava puudega lapsel pole gümnaasiumiõppesse asja? (93)
Põlva ühisgümnaasiumi juhtkonna ettepanekul jäi sügava puudega Ervin päevapealt ilma X klassi koduõppest. Tema ema Koidu Vares kutsuti enda sõnul ootamatult kooli ja: "Seal tegi direktor mulle selgeks, et mul oleks mõistlik kirjutada avaldus, et ma ei soovi poja õpingute jätkamist." Šokiseisundis ema kirjutaski, mida soovitati.
"Oleksin pärast justkui puuga pähe saanud. Esimene mõte oli, et kui Põlva järves on koht, kus jääd peal ei ole, siis hüppan sisse. Kuidas koju jõudsin, seda ei mäleta. Laps ootas kodus. Otse ma ei suutnudki talle öelda, et sind koolis enam ei taheta. Viitasin riigi majanduskriisile ja sellele, et koduõppeks ei jätku enam raha. Ervin ootas nii väga õpetajaid ja ta tahab õppida. Praegu käib missioonitundest tema juures vaid saksa keele õpetaja," ohkab 17aastase nooruki murest murtud ema.
Kaks kuud on ta nutnud ja rahusteid võtnud. Mure on oma jälje jätnud nii ema kui ka poja tervisele. "Kindlasti poleks ma seda avaldust kirjutanud, kui saanuksin rahulikult järele mõelda. Märtsi algul tegin koolile uue avalduse, milles palusin pojale õppetöö jätkamise võimaldamist. Kooli direktor vastas, et vaidlustamiseks ette nähtud kuu on möödas. Direktoril on ka endal puudega laps! Kuidas ta sai nõnda teha?" küsib Ervini ema.
Lahtise peaga poiss
Põlvamaa Puuetega Laste Vanemate Seltsi juhatuse liige Katrin Viilu kinnitab, et Ervin on seda väärt, et ta edasi õppida saaks.
"Kooli eelmise direktori Kaido Paluga oli kokku lepitud, et poisil lastakse kahe aastaga teha üks klass ning et tal hakkavad õpetajad kodus käima. Kui äraütlemine juhtunuks kevadel, siis võinuks see arusaadavgi olla, kuid nõnda keset aastat põhjustati valu nii poisile kui ka tema vanematele. Ervin on lahtise peaga ja ta suudaks gümnaasiumi lõpetada," räägib Viilu. Samas nendib ta, et juriidiliselt on kõik korrektne. Ema kirjutas poisi koduõppest äravõtmise kohta ise avalduse. Ervini ema sõnul on poisil matemaatika viis ja teleri vahendusel on ta õppinud selgeks koguni saksa keele. "Kui ta ajaloos teeb mõnda tööd, siis otsib ta internetist materjali saksakeelsetelt lehekülgedelt. Mulle öeldi, et poisil on raskusi kirjandi kirjutamisega. Koduse lapsena on tal sellega ehk tõesti raskusi, aga viie aastaga õpib ju nii mõndagi ära. Koduõppe programmi saanuks hea tahtmise korral kindlasti teha, sest me ei ela ju metsas. Kool on meie kodust 300 meetri kaugusel," räägib ta.
Ema sõnul oli koolist saadetud vastuses ka lause, et tema poeg on 17aastane, tal on põhikool läbitud ja ta ei ole enam koolikohustuslane.
Põlva linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kadri Plato möönab, et Ervini koolist ärasaatmine käis liiga jäigalt. "Koolile võib ette heita, et kevadeni oleks ta võinud tõesti koduõppes olla, aga otsust enam tagasi võtta ei saa. Ervinit gümnaasiumi võttes tulid omavalitsus ja kool poisile heast südamest vastu. Aga meil ei ole lisaks kõigele muule ka gümnaasiumiastme eripedagooge. Otsisime Ervinile muid õppimisvõimalusi ning Vana-Antsla kutsekoolis oldi ka nõus teda vastu võtma. Ema paraku ettepanekuga ei nõustunud," räägib Plato. Tema sõnul tehti Ervinile psühholoogi ja eripedagoogi juures testid, mis kinnitasid, et poisile pole gümnaasiumiõpe jõukohane. Kooli direktor Koit Nook arvab, et viga tehti siis, kui Ervin kooli võeti.
"Vana direktori ajal olid asjad poisi vanemate ja linnavalitsusega kokku lepitud. Kui sisseastumispabereid vormistasime, siis ma ei teadnud veel, millised on poisi võimed. Lootsime, et ta saab hakkama. Leidsime ka õpetajad, kes tal kodus käisid. Aga gümnaasiumi tase on hoopis teine kui põhikoolis. Hakkasid tulema signaalid, et poiss ei saa õppimisega hakkama ja aru ei ole saada, kas ta õpetatust üldse midagi omandanud on," räägib Nook. Ta teab, et põhikooli lõpetas Ervin päris heade hinnetega, kuid vihjab, et hinded ei pruukinud olla vastavuses tegelike võimetega.
Nook kinnitab, et raha taha koduõpe ei jäänud.
