Tantsutäht Makarov: meie laps oleks äärepealt autos sündinud! (9)
Värsked lapsevanemad, paari aasta eest tantsimisest loobunud tantsutreenerid Aleksandr Makarov, kes on tuntud eelkõige saatest "Tantsud tähtedega" ja Katrin End ütlevad, et kõige ekstreemsem seik poolteisekuuse Martini – ja arvatavasti ka tema 23aastaste vanemate – elus on seni olnud tema ilmaletulek.
"Jõudsin sel õhtul koju ja Kati ütles, et on väikesed valud, aga ei midagi erilist. Mõõtsime – iga viie minuti järel. Helistasin emale, ta ütles: minge haiglasse. Kati ütles, ei, ei, veel pole vaja, käime vannis. Lõpuks olid valud sellised, et ta ei suutnud ennast riidessegi panna," meenutab Aleksandr 22. jaanuari esimesi tunde, kui Muuga kodust Pelgulinna sünnitusmaja poole sõitma hakati.
"Kui kanalisse jõudsime, siis Kati karjus, et sünnitab autos – kohe-kohe tuleb välja!" naeravad noored ja lisavad, et näiteks
Katrini emal tulid veed ja laps korraga. "Kristiine kaubanduskeskuse juures tulid tal veed ära. Helistasin arstile, see oli kell 1.40. Ütlesin, et meil on kohe-kohe käes. Kati karjus kõrval: appi, ma nüüd sünnitan! Mina sõitsin, käed värisesid, püüdsin teda rahustada. Ja kell 1.53 oli laps sündinud! Ta jõudis haiglas üles minna, riietus ja oligi laps käes. Ülikiire!" Aleksandr ütleb, et too õhtu oli nagu action-filmi stseen.
Katrin beebiga kodus ei püsi
Beebikõht Katrinil ema tantsustuudios Leevis Aleksandriga trennide andmist ei seganud – viimane tööpäev oli vaid paar päeva enne sünnitust. Nüüdki kipub Katrin aina laste juurde. "Ta ei suuda kodus püsida. Tahab stuudiosse tulla ja vaadata, kuidas lapsed tantsivad. Käib mind kontrollimas," muigab Aleksandr.
Tita on paari sõnul väga rahulik ja muusika ei häiri teda sugugi. "Ta käis isegi viimaseid meistrivõistluseid vaatamas. Siin keegi ütles mulle, et käib täiskasvanute poolfinaal, kõik vaatavad, põnev. Pilk läheb minu peale, mina seisan seljaga põranda poole, laps on käes ja vaatan, kui kihvt ta on," pahvatab mees naerma. "Laps on ikka kõige-kõige tähtsam ja siis tuleb tants."
Kaks aastat tagasi pidi Katrin – olles koos Aleksandriga alla 21aastaste seas standardtantsude maailmameister – haigete põlvede pärast tegema valiku: kas võistelda edasi või lõpetada ratastoolis. Mis oleks saanud, kui tants poleks lõppenud? "Siis ei oleks Martinit olnud," sõnab
Katrin vaikselt. "Sul on unistused, mida tahad tantsus saavutada, aga kui tervis ei luba, siis tuleb need ümber mõelda."
Lapski võiks tantsida
"Alguses oli suur šokk, sest meil oli kõik olemas! Aga ju siis pidi nii minema. Nüüd õpetame. Tänu sellele kasvaski meie stuudio viimaste aastatega nii suureks. Viimastel meistrivõistlustel olime parim klubi Eestis – kümme finaalikohta. Järgmisel klubil oli kuus kohta," mõtiskleb Aleksandr. "Elu on lihtsalt muutunud. Täiega. Ma olen nii õnnelik! Mul on lemmiktöö, laps, armastav naine. Lapsed, kes teevad trenni ja on edukad. Mida veel vaja!"
Praegu valgustab aga paari imepisike lootuskiir: Katrini ristiisa Vigala Sass ütles naisele: kui sünnitad, saavad põlved korda. "Tegime hiljuti ise trenni, küsisin, kas põlved valutavad," lausub Aleksandr. Katrin vastas eitavalt. "Me ei sea endale eesmärki, et kui põlved on korras, siis hakkme võistlema. See oleks suur surve. Aeg näitab," arvab mees ja Katrin kinnitab kõrvalt, et praegu see siiski kõne alla ei tuleks.
Martinit loodavad värsked lapsevanemad aga kunagi võistlustantsijate ridades näha. "Kindlasti võiks. Me siin kogu aeg naerame, kui ta midagi teeb, et juba tantsib," rõõmustab Aleksandr. "Midagi peab ta tegema. See ei pea olema võistlustants, aga midagi küll," nõustub Katrin kõrvalt. "Mõnes mõttes tahaks. Samas – kui mõtled, et see on nii pikk ja raske tee, aga eks positiivset on ikka rohkem."
Samal teemal
| 17.03.2009 | Kuidas sai Martinist Martin? (5) |
