"Super hea tunne on taas kodumaal olla!" (16)
Afganistani sõjas mullu suvel plahvatuses jala kaotanud sõdur Aleksander Issajev jõudis pärast kaheksa kuud väldanud haiglaravi lõpuks koju. "Lennujaamas oleksin nutma hakanud, aga patja polnud," naerab ratastoolis sõjamees, kes arvab, et jääb sõjaväepalgale ka edaspidi.
Pühapäeval kell 23 Londonist Tallinna saabunud liinilennukist veeretas end välja ka üks ratastoolis mees, sõjaväemunder seljas ja tekk jalgu katmas.
"Ei oska kohe suuri sõnu seadagi. Olen nii väsinud," ütleb mullu suvel Afganistani sõjas plahvatuse tagajärjel jalast ilma jäänud Aleksander Issajev (32) pärast pikka lennureisi häbelikult.
Aleksandril on peale sõprade ja lähedaste vastas samas sõjas samuti raskelt vigastada saanud Andrei Vesterineni isa Viktor.
"Aleksander on tubli mees. Optimistlik," kiidab Viktor poja sõpra.
Eilseks oli sõdur reisivintsutused välja puhanud ning tema meel juba hulga rõõmsam. "Super hea tunne on taas kodumaal olla!" õhkab Aleksander südamest. "Kuulda eesti keelt ja hommikusöögi kõrvale musta leiba hammustada – see soojendas mu südant tublisti!" lisab ta.
Lootis, et paraneb kiiremini
Aleksander, kes mullu mais koos 104 kaaslasega võõrsile sõtta saadeti, sai lõhkekeha plahvatuses üliraskelt vigastada mullu 3. juulil, kui Afganistani valitsusvastased mässulised ründasid Eesti jalaväekompanii Estcoy-6 jalgsipatrulli. Ta viidi kohe sõjaväebaasi arstide hoole alla ning lennutati seejärel Inglismaale sõjaväehaiglasse.
"Sellest päevast ja tragöödiast ei mäleta ma mitte midagi. Mälu hakkas arvestatavat informatsiooni salvestama alles umbes kaks nädalat hiljem," meenutab Aleksander.
Inglismaal haiglaravil oldud kaheksale pikale kuule tagasi mõeldes nendib ta, et lootis tohtrite tööle tõhusat tulemust hulga kiiremini.
"Kodumaal saan viibida seni, kuni võin juba karkude või proteesidega kõndida," seletab Aleksander, et seejärel peab ta Inglismaale taastusravile minema. Praegu aga on tema jaoks esmatähtis pühenduda paranemisele. Enda sõnul on ta haiguslehel ja riik andis talle kolmeks aastaks korteri.
Sõjaväes loodab Aleksander rakendust leida ka edaspidi. "Tulevane amet selgub aja jooksul," jätab ta plaanid esialgu enda teada.
Kas pärast nii ränka õnnetust kahetsed ka, et endale sõduri ohtliku ameti valisid?
"Ei kahetse! Sõdurina olen läbinud piisavalt vastavaid koolitusi, mis karastavad inimest. Ning kõik missiooni sõdurid on üldiselt vaimselt ette valmistatud ja teavad, mis (sõjas) juhtuda võib," kostab Aleksander vapralt.
Sõdurid said presidendilt ordeni
President Toomas Hendrik Ilves autasustas Issajevit ja teisi Afganistanis raskelt vigastada saanud Eesti sõdureid tänavu Kotkaristiga. Peale Aleksandri said selle reamehed Ott Jõesaar ja Andrei Vesterinen ning kapralid Egerd Erreline ja Rasmus Penno.
Praegu on Afganistani sõjas 150 Eesti meest. Alles möödunud laupäeval sai üks neist vigastada, kuid kuulihaav osutus õnneks nii kergeks, et sõdur lubati juba sama päeva õhtul väeüksusse tagasi.
