Rattateede raha mingu tänavate remondiks (3)
Kevad ei ole enam mägede taga ja kohe varsti alustavad igasugused ametnikuhakatised linnavalitsuses ja mujal taas vana loba jalgrattateedest. Ärgu parem üritagugi! Kui veab, saavad vabatahtlikud aktivistid ilma nendetagi hakkama.
Kuidagi on nii läinud, et jalgratast peetakse spordivahendiks ja jalgrattasporti tehakse suvel. Talvel suusatatakse. Need, kes talvel rattaga sõidavad, tuleks hullumajja panna – õnneks ma ei tea ühtegi, keda oleks pandud, ehkki avalikkuse suhtumine sinnapoole kisub. See selleks.
Kuni viimase aastani olen ka mina isiklikult olnud seisukohal, et alternatiivsete transpordiliikide arendamine linnas on tänuväärt tegevus – ehk hakkavad vähemalt marsruudil kodu-kontor-kodu sõitvad inimesed neid rohkem kasutama, käituvad roheliselt ja hoiavad samas parkimise ja bensu pealt tohutu hulga raha kokku. Ummikuid jääks ka vähemaks.
Samuti olin ma vana rattasõitjana lolli peaga kindel, et ükskord ikka saadakse ka kõrgemal tasemel aru selle liiklusvahendi kasutegurist. Et kui enne ei saada, siis mõne aasta pärast ikka; plusspoolele jääks liikumine, tervis, ei mingeid heitgaase jne. Tutkit, kümme aastat, ja me tammume ikka siinsamas. Erika Salumäe küll ajas seda asja vahepeal, aga kas keegi on teda näinud jalgrattaga tööl käimas? Tegelikult on see mõistetav. Tervist puudutab jalgrattasõit Eesti linnades vaid niipalju, et väga lihtsalt võib tervisest ja ka elust ilma jääda.
Linnavalitsus keskendugu autodele!
Ilmselgelt võiks kõrvale jätta jalgrattateede ehitamise sel kombel, nagu seda seni on tehtud. Pole mingit mõtet.
Tean üht autosõiduõpetajat, kes õpilasega Kristiine linnaosas õppesõitu tehes märkas ristmikul, et tuleb ristuv jalgrattatee. "Näe, siit läheb 13. rattatee!" hüüatas ta. "Aga kus on 1., 2., 3. ja need teised?"
Täpselt nii ongi. Milleks ehitada 1,2 miljoni eest lauluväljaku tagant Lasnamäelt jalgrattatee alla Piritale? Sportimiseks vabal päeval? Nojah, nagu ma seda lugu alustasin – meil on jalgrattateed mõeldud sportimiseks. Mitte igapäevaseks liikumiseks. Minge Kopenhaagenisse, Amsterdami või Veronasse, kaimud linna-ametnikud! Vaadake seal, kus jalgrattateed asuvad. Kesklinnas, kõige hullemas keerises. Millised õigused on jalgratturitele liikluses antud? Võrdväärsed autojuhtidega, et mitte öelda suuremad. Jalgratturid ja mopeedijuhid domineerivad!
Ja siis tulge tagasi – ma ei usu, et pole käidud ega vaadatud – ja tehke siis veel mõni tee kuhugi äärealale, metsa või magalarajooni. Kõige tõenäolisemalt lõpeks see tupikuga.
Ühiskondlik algatus on teine tera
Eesti Roheline Liikumine aga on pärast aastatepikkust jõuramist ametnikega lõpuks aru saanud, et ametkondade kaudu seda asja ajada ei ole mõtet. Kui jalgrattaga liikumist propageerida, tuleb seda teha oma jõu, nõu ja vahenditega. Aprillis avatakse selleteemaline veebileht www.rattarikkaks.ee.
Hing püütakse taas sisse puhuda ka jalgrattalaenutusele. Iseasi, kas majandussurutise hoovustes hulpivas Eestis see idee ka kellegi teise kui varaste seas kandepinda leiaks.
Veebilehe lugemine igatahes tekitab õhkõrna lootust, et umbes viie aasta pärast võiks ehk liikluses ka jalgrataste arvu suurenemist märgata. Seni enamik inimesi lihtsalt ei julge tänaval sõita, ja nad teevad õigesti.
Inimene autost ei loobu
Vanasõna ütleb, et sitta pane sellele taimele, mis kasvab. Ja nii ongi. Kas siis ei saaks linna tasemel ükskord ära otsustada, et kogu raha läheb autoteede parandamisse ja mingeid rattateid ei ehitataks? Muidu pole liha ega kala. Savisaar küll lasi auke lappida, nagu lubas, aga autosid lõhuvad tänavad endiselt.
Parem siis kogu rattateedele minev summa tänavakatte parendamisele suunata. Loomulikult pole jalgrattateedesse kühveldatav raha kunagi olnud suur, aga raiskamiseks kvalifitseerub igasugune rattateede "ehitus" ikkagi. Kes juba jalgrattaga liikuma on õppinud, saab sellega hakkama ka edaspidi. Uute jalgrattateede rajamine küll kedagi kaherattalise kasuks autost loobuma ei pane. Kiirus, mugavus ja turvalisus kaaluvad üles ka räige rahakulu.
Ühisveonduse arengust ma parem üldse ei tuututaks. Kuni bussidel-trollidel ei ole oma sõiduradu ja nad ei suuda liikuda rohelises liinis, olgu parem igaühel auto. Eks kunagi mõtleme edasi.
