"Kõige rohkem naisi saab laulja, siis tuleb trummar!" (14)

Tanel Padari & The Suni trummar Borka meenutab, kuidas ja miks temast trummar sai

"Alustasin, kui olin 11. Kui kooli tuli uus muusikaõpetaja, mõtlesime, et teeks bändi," meenutab üks kuulsamaid Eesti trummareid Borka, kes mängib menubändis Tanel Padar & The Sun, kuidas temast trummar sai.

"Keegi tegelikult mängida ei osanud. Mina tahtsin klahvi mängida. Esimeses tunnis ütles aga klassiõde, et süntesaatorit hakkab mängima tema, leidku ma midagi muud. Õpetaja näitas mulle trumme ja see oligi minu saatuslik hetk."

"Hiljuti just nägin seda õpetajat, kelle juures alustasin. Ta ütles, et olin nagu fanatt," sõnab 23aastane Borka. Ta käis tõesti igal vahetunnil ja pärast kooli muusikaklassis trumme tagumas. "Tegelikult läks sellest momendist minu kool p**sse. Vsjo!" tunnistab mees keerutamata. "Et lõpetada kaksteist klassi, olen läbi käinud kuus kooli."

Trummipõristamisest üle jäänud aeg kulus Borkal unistamiseks. "Mul oli üks trummikataloog. Vaatasin seda iga päev enne magamaminekut. Seal oli üks komplekt, mida ma vanematelt väga palusin. Panin muusika käima ja mängisin pulkadega õhus – kujutasin ette, et see komplekt on minu ees."

Harjutab päevas kuus tundi

Mõni aasta hiljem sai Borka ihaldatud komplekti kätte. "See ei olnudki suur. Komplekte on erinevaid: saad panna viisteist trummi või siis kaks-kolm trummi ja ikka kõik ära mängida," seletab trummar.

"Panime sõbraga selle korterisse üles," meenutab Borka. "Korteris ei saa aga mängida – naabrid lähevad hulluks. Mängisin pool tundi päevas, kuni ülevalt, alt ja kõrvalt naabrid telefoni ja uksekella helistasid. Alles kahe nädala pärast saime toa, kus harjutada. Aga bänd oli mul juba tol ajal."

Kas trummar laval teiste varju ei jää? "Kõige rohkem naisi saab kõigepealt laulja ja siis trummar!" lajatab Borka ja hakkab kõva häälega naerma. "Kuskil netis oli selline nali. Vahet pole, mida teed ja mängid, kui oled ise särav," ütleb ta tõsisemalt. "Kui hästi mängida, siis vahel ei olegi rohkem vaja."

Trummimängu võtab Borka suurima tõsidusega. "Kahe-kolme tunniga saab juba midagi harjutatud. Aga viimasel ajal läheb viis-kuus tundi päevas." Pärast millegi saavutamist ei tohi ennast lõdvaks lasta. "Eestis arvab osa muusikuid, et kui on bändi saanud, siis on kõik okei. Aga kahe aasta pärast tulevad peale uued ja nooremad, kellel on rohkem tahtmist."

Borka kalleim komplekt maksab 120 000 krooni

Paljudel trummaritel on komme kontserdi lõpus pulgad rahvale loopida. Borka lausub, et tema teeb nii vaid suurematel üritustel. "Üks tüdruk kirjutas, et väga hea kontsert oli, aga tema boy-friend sai pulgaga pähe. Selliseid asju juhtub ka," muigab noormees. Ühel lauluväljakukontserdil oli aga Tanel Padari & The Suni esinemise lõppu plaanitud ilutulestik. "Mul oli spetsiaalselt hästi palju pulki ostetud, et need publikusse visata. Ilutulestik juba algas ja keegi lavale ei vaadanud, aga ma hakkasin pulki viskama. Vaat siis said kindlasti päris paljud vastu pead."

Borkal kulub ühel kontserdil üks paar pulki, proovis jätkub kauemakski. "Mõni räägib, et tal läheb neli paari pulki kontserdi peale. Olen aru saanud, et kes nii palju puruks lööb, mängib valesti."

Trummimäng on kahtlemata kulukas. "Väga tavaline komplekt võib maksta näiteks 8000 krooni, taldrikud 3000–5000 krooni juurde. Mul on ka selline olemas – odav, tagasihoidlik. Minu kõige suurema komplekti väärtus on kuskil 120 000 krooni, võib-olla rohkemgi," loetleb Borka. Ta mängib Sabiani taldrikute ja Yamaha trummidega. Viimaseid läheb Borka aprillis ka Frankfurti esindama: "Seal on Euroopa suurim muusikamess. Lähen sinna Yamaha trummidel mängima," ütleb Borka. Talle on see igatahes suursündmus, mille tarvis ta enese tutvustamiseks isegi uut kodulehte teeb.

Teab, kuidas pead mitte kaotada

"Kuna olen mänginud enne The Suni paljudes bändides, siis teadsin, kuidas pean suhtuma, et mitte pead kaotada. Rock’n’rolli stiilis elu on mõnus, aga pead teadma, mida teha, et see elu kestaks. Võid juua nii palju kui tahad, aga ainult siis, kui järgmisel hommikul aru saad, et nüüd aitab. Mulle meeldib muidugi väga pidudel käia, aga kui liiga palju pidutsen, siis juba kolmandal päeval on selline tunne, et elu läheb minust mööda. Pärast USAst tagasitulekut oli mul neli nädalat järjest iga päev pidu. See oli väga selline... imelik aeg," räägib Borka, kes on muu hulgas on õppinud semestri jagu ka Ameerikas.

"Arvasin, et jään sinna kauemaks. Õpingi neli aastat, see oli minu unistus. Aga palju on muidugi rahas kinni – kolme ja poole kuuga läks üle 200 000 krooni. Seejuures oli mul veel stipp, mis kattis üle poole õppemaksust. Seal on ikka väga kallis. Vähemalt minu jaoks, ma ei ole rikkurite perest."

Borka sai suure lombi taga ka tähtsa õppetunni. "Sain aru, et keegi ei tule sulle midagi andma. Pead ennast ise ehitama, et olla see, kes tahad olla. Make yourself yourself (tee ennast ise iseendaks – E. R.)," mõtiskleb mees. "Läksin sinna ennast otsima. Enam ei olegi ma see, kes ennast otsib – olen hetkel see, kes ennast teeb."

Samal teemal