Pensionisegadus: tuhanded vanurid võivad jääda pensionita (27)
"Olukord on üldiselt segane," tunnistab Hanila valla sotsiaalnõunik. Aga: "Mis muud üle jääb? Kui nurised, võid sellestki pensionist ilma jääda," ütleb maal elav pensionär. Tema saatusekaaslane arvab: "Eks hirm on iga uue asja ees."
Veebruarist alates ei saa postkontorist enam pensione, toetusi ja hüvitisi välja võtta. Novembris saatis sotsiaalkindlustusamet neile, kes seni on raha kättesaamiseks postkontoreis käinud, ligi 145 000 teavituskirja, ja teatas, et raha võib edaspidi saada kolmel viisil: pension kantakse riigi kulul pangakontole, posti teel kojukanne 60kroonise teenustasuga või posti teel kojukanne riigi kulul (nt. sügava puudega inimestele, kelle elukoht asulatest ja bussiteedest kaugel).
Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja kinnitab, et ümberkorraldus tehti pensionäride huvides. "Eesmärk on suurendada pangateenuse kasutamist," ütleb ta. "Pangas ei pea pensioni või toetust ootama kindlal kuupäeval. Inimesed saavad pangas sõlmida otsekorraldusi näiteks kommunaalkulude tasumiseks, postkontorites tuleks maksta teenustasu," näeb Rahuoja uues korras ainult head.
15. detsembriks andis suur osa inimesi teada, kuidas nad uue korra järgi pensioni, toetust ja hüvitist kätte saada tahavad. 5. jaanuari seisuga on umbes 90 000 neid, kellel läheb raha panka, ja umbes 12 000 neid, kellele viiakse raha koju riigi kulul, teatas sotsiaalkindlustusamet.
Rahaautomaati ei ole, pangabuss võeti ka ära
Kuid paljude kohta pole veel täit selgust, kuidas nad raha kätte saada tahavad. See tähendab, et veebruaris võivad tuhanded, kui mitte kümned tuhanded inimesed jääda igakuise sissetulekuta. Sotsiaalkindlustusamet utsitab küll, et need 20 000 inimest kiiresti oma otsusest teada annaksid, kuid kas sellest tulu on, pole võimalik praegu öelda.
"Olukord on praegu üldiselt segane," tunnistab Läänemaa Hanila valla sotsiaalnõunik Juta Noor. Paljud inimesed on pöördunud vallamajja ja küsinud nõu: mida tegema peab, kuidas raha kätte saab? Osa on valinud panga, osa on nõus maksma pensioni kättesaamiseks 60kroonist teenustasu. Aga kui palju on vallas neid, kes hakkavad saama raha kätte riigi kulul, sotsiaalkindlustusamet vallale veel öelnud ei ole.
Sotsiaalkindlustusameti kõneisik Elve Tonts ütleb, et need andmed alles jõuavad omavalitsustesse. Ametlik kokkuvõte tehakse 15. jaanuaril.
Noor ütleb, et kui sotsiaalkindlustusamet annaks vallale teada, kellel on raha kättesaamise uus võimalus veel valimata, saaks vallatöötaja minna selle inimese juurde koju ja teda aidata.
Nagu Hanilas, nii on ka paljudes teistes maakohtades üks ja seesama mure – kui pensioniraha lähebki pangakontole, siis paljudel on raskusi selle kättesaamisega. Näiteks Kõmsis, kus asub Hanila vallamaja, sularahaautomaati ei ole. Pangabuss käis, aga see võeti ära – polnud piisavalt tarbijaid. Lähimad kohad, kus raha automaadist kätte saab, on Virtsu alevikus ja naabervallas Lihulas. "Virtsu inimestel on hea, aga teistel vallaelanikel on sinna kuni 30kilomeetrine tee," ütleb Noor. Kohati pole ka bussiliiklust, et rahaautomaadi juurde sõita.
Sotsiaalnõunik ütleb, et kui mitte varem, siis veebruaris peaks küll olema selge, kes pole valikut teinud ja raha kätte saanud. "Aga millest inimene siis sel ajal elab?" küsib Juta Noor. Päris rahata küll keegi ei jää, riik maksab selle tagantjärele välja.
Piiks-piiks, ja pension pangas
"See võib selguda alles veebruaris, kas, kes ja kui palju," ütleb ka Järvamaa Imavere valla sotsiaalnõunik Ada Nõmmküla. Ta lisab, et vallarahvas pole vallamajas massiliselt küsimas käinud, kuidas uue muudatuse korral käituda.
Juta Noor on seda meelt, et pensionide ja toetuste väljamaksmise muudatused oleks pidanud edasi lükkama ja jätkama riigi kulul raha kätteandmist seni, kui selgus on majas. Seda enam, et hiljuti lahvatas skandaal puudega inimeste toetusraha ümber, mis siiani vaibunud ei ole. Ka Hanila vallas on veel inimesi, kes pole toda toetusraha kätte saanud, ütleb Noor.
Eile Tartumaal Nõo vallas pensionäridega rääkides selgus, et suurem osa eakaid on oma valiku teinud.
"Iga kuu hakkan maksma teenustasu," kurdab Nõo apteegiuksest sisse astuv Milvi (76). Tema valis posti teel kojukande enda kulul. Üksinda elava Milvi pension on 4560 krooni, uue korra järgi läheb sellest 60 krooni Eesti Postile teenustasuks. Aastas teeb see 720 krooni.
"60 krooni on suur raha. Selle eest saan nädal aega poes käia," ütleb ta.
Milvi on mõelnud, et ehk loobub postifirma teenusest ja laseb pensioni panka saata. Aga tal ei ole pangakaarti. Tema teada lasevad paljud Nõo eakad siiski pensioni pangakontole kanda.
Nõos on üks pangautomaat (Swedbank), mis asub vallamaja juures. Teise sularahaautomaadi (SEB), mis kaupluses oli, viisid vargad eelmisel aastal minema. Pangaasju saab ajada ka Nõo postkontoris, kus on postipank. Lähimad SEBi pangaautomaadid on tosina kilomeetri kaugusel Elvas ja umbes 16 km kaugusel Tartus.
Milvi pensioni väljamaksmise muudatust kiruma ei hakka. "Mis muud üle jääb? Ei taha ju pensionist ilma ka jääda. Kui nurised, võid sellestki ilma jääda," arutleb ta.
Raske puudega Hilda Volmer (81), samuti Nõo elanik, valis sellise võimaluse, et laseb pensioni panka saata. Seks puhuks tegi ta endale juba detsembris SEBi pangakaardi. Pangas aitasid tal asju ajada ka lapsed.
"Neljakohaline PIN-kood on peas," ütleb vanavanaema Hilda, et see jäi talle juba pärast teist kasutust meelde. "Tark inimene ei kannata," muigab ta. Kuna majas on internet, lubanud lapsed, et teevad memmele ka internetipanga.
Esimene uutmoodi raha kättesaamine oli Hildal jaanuari algul. Siis läks ta koos pojaga Tartusse raha järele. Esialgu Hilda natuke võõristas pangaautomaati. Võõristas ka pangakaarti ja sellega poes maksmist, kuid nüüd on harjunud.
"Eks hirm on iga uue asja ees," ütleb vanaproua.
Hildal on ka mobiiltelefon. Ning nüüd saab ta kohe teada, kui igakuine 4500kroonine sissetulek on kuu algul kontole jõudnud – piisab vaid, kui telefon teeb piiks-piiks. Nimelt tellis ta kiirteavitamisteenuse SMSiga.
Eestis on üle 380 000 pensionisaaja. Riiklikke pensione ja toetusi maksti seni riigi kulul panka inimese kontole või posti teel. Sotsiaalministeeriumi teatel tehakse panga kaudu 69% ja Eesti Posti teel 31% väljamaksetest.
