Riik jättis 7000 hädalist invaliidsuspensioni ja sotsiaaltoetuseta (110)
Invaliidsuspensioni ja sotsiaaltoetuse maksmise korra ümbertegemise venimine jättis tuhanded hädalised abirahata. Halvimal juhul saavad puudega inimesed riigilt mitme viimase kuu toetuse tagantjärele kätte alles uuel aastal.
Juba kolmandat kuud ootab endine päästeteenistuse töötaja Veiko Tamm (40), millal ta lõpuks oma invaliidsuspensioni kätte saab. Kuus aastat tagasi juhtus Veikoga liiklusõnnetus ning riik maksab invaliidiks jäänud mehele nüüd nii saamatajäänud palka kui ka pensioni.
"See 4000 krooni, mida ma riigilt saan, kulub peamiselt pere ülalpidamiseks. Selle eest üüri ei maksa," tunnistab kahe lapse isa Veiko, et tal on näpud ikka juba päris põhjas.
"Võlgu ei taha võtta, aga tundub, et seda riik just tahabki. Muudmoodi ei saagi enam," ohkab Veiko ja lisab, et viimase elektriarve maksmiseks laenaski ta juba isalt 2000 krooni.
Riik nöögib tervelt 7000 hädalist
"Räägitakse, et elage säästudest. Aga no mida on sellest 4000 kroonist kõrvale panna?" ei mõista Veiko riigiisade soovitust. Ta loodab, et riik klaarib oma võla tema ees ehk 5. detsembril, kui pension tema kontole peaks laekuma.
"Kui raha ei tule, eks siis peab uuesti telefoni võtma ja helistama hakkama. Viimati helistasin 26. novembril. Siis lubati, et kohe maksame ära. Aga siiamaani on vaikus," imestab Veiko.
Veiko on üks ligi 7000 tööeas, aga puudega inimesest, kelle sotsiaaltoetuse ja töövõimetuspensioni maksmine viibib juba mitu kuud.
Sotsiaalkindlustusamet asus nimelt täiendama arstliku ekspertiisi infosüsteemi, mis pidi täpsemalt määratlema inimese puudeastme ning suuremas hädas abivajajale suuremat toetust võimaldama.
Hea mõtte teostus kukkus aga välja nagu tavaliselt ehk täiuslikuma toetussüsteemi käivitumise asemel jäid hoopis kõik hädalised mitmeks kuuks täiesti rahata.
Olukord on äärmiselt kahetsusväärne ning alustatud on ka sisejuurdlust, tunnistab sotsiaalminister Maret Maripuu (Reformierakond).
"Puuetega inimesed peavad kindlalt kätte saama toetuse, millele neil on õigus. Puuetega inimeste hättajätmine on lihtsalt lubamatu käitumine sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalkindlustusameti poolt," raputab minister tuhka pähe ja lubab ummikseisu kiiremas korras lõpetada.
Ummikseis laheneb alles veebruariks?
Tegelikult ei paista kiiret lõppu kusagilt, sest novembri jooksul suutis sotsiaalkindlustusamet puudega inimeste 7000 ekspertiisitaotluse põhjal teha kõigest 2666 töövõimetusekspertiisi. Sama tempoga jätkates saaks kõigi hädaliste rahasott selgeks ehk alles veebruariks.
Et toetuse maksmise senist korda peab tingimata uuendama, sellega on Maripuu igati päri.
Ministeerium annab siiski lootust, et esimesed toetused-pensionid jõuavad hädaliste pangakontole detsembri jooksul. Postitsi toetusraha saaja peab aga jõulude ajal olema rahata, sest tema võib rahaabi loota alles jaanuaris.
Liikumispuudega inimeste liidu väitel on uus süsteem liiga keeruline ning hädalised jäävat taotluste täitmisel hätta.
Kümned erisuguse puudega inimesi ühendavad liidud kinnitavad nagu ühest suust, et lugematust hulgast hädalistest, kel riigi saamatuse pärast arved maksmata ja võlad kaelas, ollakse teadlikud.
Näiteks kuulnud üks Türi noormees uuest seadusest liiga hilja ja olevat toetusrahast nüüd sootuks ilma. Ida-Virumaal aga olnud üks vaimse puudega inimene rahahädas sunnitud vanematekoju tagasi kolima.
Samal teemal
| 26.01.2009 | TV3 ootab võlgade võrku mässitud peresid uude telesarja (32) |
| 03.12.2008 | Uus seadus külvab segadust (4) |
