Tasakaalustatud toitumine alandab kaalu

AILI MERISTO

Hea tervis s�ltub sellest, mida ja kuidas me s��me. Et ainevahetus saaks normaalselt t��tada, vajab inimene ca 80% aluselisi ja 20% happelisi j��ke andvaid toiduaineid. Kui happelised-aluselised funktsioonid on omavahel tasakaalus, v�heneb kaal iseenesest.

Tegelikult s��b-joob enamik inimesi liiga palju happelisi j��ke andvaid toiduaineid , nagu suhkrut, kohvi, maiustusi, alkohoolseid jooke jm. Kui aluselisi j��ke andvaid toiduaineid (n�iteks roheline leht- ja juurvili) s��akse v�he, hakkab organism mineraalaine p�hivarudest lisa v�tma (kaalium, raud, magneesium, kaltsium, naatrium). See omakorda p�hjustab �lekaalulisust, meeleolu k�ikumist ja v�simust.

�leliigsed happed ja kiirustav s��mine

Vale toitumise tagaj�rjel v�ivad �leliigsed happed koguneda liigestesse, v�ib tekkida tselluliit, lihaskudede n�rkus ja/v�i kortsud. Rolli ei m�ngi mitte ainult toiduained, vaid ka liiga kiire s��mine. See, kuidas toit �lemises seedetraktis seedima hakkab, s�ltub toidu m�lumisest ja suus s�ljega niisutamisest.

Kui kugistate �una alla, l�hevad suured �unat�kid �lemisest soolestikust l�bi ja hakkavad alumises seedetraktis k��rima. Tulemus on mitmesugused m�rgised happej��gid ja roiskunud mass, mida organism kasutada ei saa.

Inimesi, kes liiga happeliselt toituvad ja kiiresti s��vad (�givad), vaevab sageli puhitunud k�ht ja neil on suur kehakaal.

Mao �lehappesus kahjustab ka mao limaskesta. Organism v�tab olukorra tasakaalustamiseks sooltest ja l�mfis�steemidest �ra osa vedelikku, mille tagaj�rjel veresooned tursuvad. Nii saab alguse vee organismi ladestumine, mis lisab kehakaalu. Veelgi halvem on, et soolte-l�mfis�steem ei t��tle �ieti rasva ja see hakkab kehale omakorda massi lisama.

�ige (leeliserikas) ja aeglane s��mine (iga suut�it m�luda 15 korda!) uhub �leliigsed happed kehast v�lja. Kaob v�simus ja tselluliit ning leevendub lihaste n�rkus.

Koostage oma men�� �igesti

S��ge p�evas neli korda leeliselist ja sama palju happelist j��ki andvaid toiduaineid. Kui organism vajab valku, on lahja liha ja kala kaks-kolm korda n�dalas lubatud. V�ltige vorstitooteid!

* Maitsestage toitu rohke maitserohelisega. Soola kasutage v�ga s��stlikult.

* Jooge iga p�ev ca 2-3 l mineraalvett v�i rohu- ja taimeteed.

* S��ge 3 korda p�hirooga ja 2 korda vahepala.

* T�isteraleivast tooted on kerge happesusega, sisaldavad vitamiine ning kestaineid, seep�rast kuulugu nad kindlasti toidusedelisse.

Hommikus��k

(Valikuliselt, retseptid 2 inimesele).

* 2 viilu t�isteraleiba, 2 spl. hapukoort. 8 redist l�igatakse ratasteks ja asetatakse hapukoorele. Peale riputatakse hakitud maitserohelist.

* M�sli: 50 g kaerahelbeid, 50 g nisuhelbeid, 1 spl. p�evalilleseemneid, 1 banaan ja 1 apelsin. Segatakse 1/2 l piimaga.

* Munah��ve: 2 muna klopitakse lahti; lisatakse 1 kuubistatud paprika ja hakitud rohelist sibulat ning segatakse. Massile lisatakse 1 spl. v�id ja lastakse aeglaselt kuumaveevannil (paksup�hjalises kastrulis) kuivada. T�stetakse t�isteraleiva viiludele.

Vahepalad

* 1 kiivi

* 1 klaas petti, segatud vaarikamahlaga.

* 1 paprika, tomat v�i nuikapsas viiludena.

* 1 n�kileib 1 spl. purustatud tomatiga.

* 50 g marju 1 tl. koorega.

* 1 klaas keefiri hakitud puuviljat�kkidega.

Aluselisi suppe

(Retseptid 2 inimesele)

P�hiretsept: 250 g k��givilju keedetakse ca 3/4 l k��giviljapuljongis.

K��givilja-kartulisupp

100 g v�iksemaks t�keldatud juurvilju (porgand, seller, petersellijuur) ja 150 g kartulikuubikuid pannakse keema 3/4 l k��giviljapuljongisse. Maitsestatakse v�hese soolaga, keedetakse ca 5 minutit ja p�reestatakse. Serveeritakse 1 spl. hapukoore ja 1 tl. hakitud maitserohelisega.

Porrulaugu-kartulisupp

50 g porrusibulat v�i -lauku t�keldatakse ja kuumutatakse 1 tl v�is. Juurde lisatakse 200 g kuubistatud kartuleid. Maitsestatakse v�hese soola, majoneesi ja t��mianiga. Lisatakse 3/4 l k��giviljapuljongit ja lastakse ca 15 minutit keeda. Seej�rel supp p�reestatakse. Maitsestatakse riivitud muskaatp�hkli ja v�rskete m�ndilehtedega.

Paljud perenaised kasutavad aja kokkuhoiu m�ttes valmis puljongikuubikuid. Kuid palju tervislikum on omavalmistatud k��giviljapuljong, mis ei sisalda konservante (paksendajaid, emulgaatoreid, v�rvaineid ega antioks�dante).

K��giviljapuljong

1 kuubikuteks l�igatud sibul ja petersell, 1 loorberileht ning 6 t��mianioksa pannakse 150 ml veega 5 minutiks keema. Lisatakse 4 sellerivart, 3 porgandit, 3 tomatit, 2 porrusibula vart ja lastakse 15 minutit koos liguneda. Seej�rel lisatakse 1 bakla�aan ja 1 kartul (v�ikesteks kuubikuteks t�keldatuna), segatakse ja lastakse 10 minutit kaanestatud n�us keeda. Lisatakse niipalju vett, et k��givili oleks umbes 5 cm k�rguselt kaetud ja keedetakse veel 45 minutit.

Kokku saab ca 3 liitrit puljongit. 100 ml leemes on 0,1 g rasva ja see annab 2 kcal.

L�unas��gi p�hiroog v�ib olla ilma liha ja kalata.

T�isterajahust pannkoogid juurvilja-kohupiimat�idisega

(Retsept kahele)

70 g t�isterajahu, 1/4 l piima ja 2 muna segatakse taignaks. K�psetatakse 2 tl oliivi�liga 4 �hukest pannkooki. 200 g peeneks hakitud k��givilju (porru, porgand, paprika) segatakse ja hautatakse wok-pannil 10 minutit. Jahutatakse. 6 spl kohupiima maitsestatakse hakitud maitserohelisega ja segatakse k��giviljadega. T�idis t�stetakse pannkookidele ja keeratakse rulli.

Toiduained & joogid tugeva happelise j��giga

� Kohvi

� Must tee

� Kanged alkohoolsed joogid

� Suhkrut sisaldavd joogid (limonaadid, kola jt.)

� Maiustused

� Marmelaad

� Sealiha

� Veiseliha

� Mere- ja mageveekalad

� Linnuliha

� Vorstitooted

� K�vad juustusordid

� Kakao

� Saiatooted

� Kohupiim

� Kooritud riis

N�rga happelise j��giga toiduained

� T�isteraleib

� Saiakuivikud

� Koorimata riis

� Kaerahelbed

� T�isteranuudlid, makaronid

Toiduained & joogid aluselise j��giga

� L��tsed, valged oad

� Sojaproduktid

� Aroonia-, datli- ja peedisiirup

� Pett, hapu- ja t�ispiim

� Vadak

� Kartulid

� Seened

� Puu- ja k��givili

� Juurvili (v�lja arvatud rooskapsas ja k�harkapsas (savoia))

� Lehtsalatid ja maitseroheline

� Rosinad

� Kuivatatud (koorimata) puuvili (viigimari)

� Rohuteed (v�lja arvatud kibuvitsatee)

� Munakollane

Neutraalsed toiduained

� Mandlid

� Sarapuup�hklid

� V�i, koor

� N�kileib

� T�isterakuivikud, -n�ksid

SISEMINE ILU: Kes iga p�ev ca 500 g v�rsket puu- ja k��givilja s��b, tugevdab oma immuuns�steemi. repro