Tallinlasest eramajaomaniku maamaksuvõitlus jõuab kohtusse (22)
Tallinna kolmekordse maksutõusuga võitlev Västriku tänava majaomanik Tanel Viks viib lahingu peagi kohtu ette – halduskohus hakkab tema kaebust arutama 14. augustil
Keskerakondlik linnavõim tõstis maamaksu Tallinnas kolmekordseks tänavu 1. jaanuarist. Kristiine linnaosas Västriku tänaval elavale Tanel Viksile tähendab see aastas ligi 6000kroonist lisaväljaminekut.
"Krundi suurus on 2300 ruutmeetrit. Aga see on selline pikk krunt, mida ei saa tükeldada ega poolitada," näitab majaomanik oma elamist.
Maksuteade nõuab Tanel Viksi perelt krundi eest 8000 krooni. Siiani on tasutud täpselt 5282 krooni.
Viimane tilk karikasse oli tema sõnul linna ülbe suhtumine tänavakorrastusse.
"Västriku tänaval oli minu maja ees mudane auk. Ma tegin selle 32 ruutmeetrit ise oma 8000 krooni eest korda teha ning lasksin asfalteerida," seletab Viks. Kui ta aga linnalt kulude hüvitamist nõudis, siis sellest keelduti.
Koostöös Maksumaksjate Liiduga andis Viks maamaksunõude kohtusse.
"Tahan, et nii minu kodu kui ka kodud üldse oleks maksuvabad. Isegi kui mul oleks mitu kinnistut, elan ma vaid ühes kohas ning kodu juures olev maa ei ole mõeldud äri tegemiseks," pahandab Viks. "Ülejäänud kinnistute maksustamine on aktsepteeritav, sest nende soetamise eesmärk võib olla tulu teenimine."
Tanel Viksi esindab kohtus advokaadibüroo Glimstedt, Straus & Partnerid vandeadvokaat Priit Lätt. Mullu tõi sama advokaat võidu riigi vastu kontserdi- ja ööklubide piletite käibemaksu võrdsuse asjas.
Tema sõnul on Tallinna maamaksu tõstmine ebaseaduslik ja põhiseadusega vastuolus. Läti sõnul rikub see kõigepealt maksumaksjate õiguspärast ootust. Aastast 2002 oli Tallinnas üks Eesti madalamaid maamaksumäärasid. "Kui Tallinn otsustas seda mullu detsembri keskel kolm korda tõsta, siis puudus inimestel piisav aeg uute ja märkimisväärselt kõrgemate määradega kohaneda," põhjendab Lätt. Tema sõnul saanuks linn maamaksu suurendada vahepealsetel aastatel.
Advokaadi sõnul on maamaksu suurendamine ka näide ebavõrdsest kohtlemisest. Seadus määrab inimeste ringi, kes on sellest maksust vabastatud. Ja nende hulka kuuluvad näiteks pensionärid. "Aga miks ei ole vabastatud näiteks lasterikkaid peresid või puudustkannatavaid inimesi. Põhiseadus ütleb selge sõnaga, et mõlemad on riigi ja omavalitsuse erilise hoole all," tsiteerib jurist.
Kolmanda argumendina toob Lätt põhimõtte, et koduelamumaa peab olema maksust vabastatud. Lisaks ei tohi maks muutuda inimestele karistuseks. "Aga Tallinnas ongi see suur tõus just konfiskaatorliku iseloomuga," ütleb advokaat.
Peale muu on Tallinn Priit Läti arvates maamaksu määrade tõstmist ebaadekvaatselt põhjendanud. Kõik linnaametnikud ja -juhid põhjendanud maamaksu suurendamist vajadusega saada raha vee- ja kanalisatsioonitorustiku väljaehitamiseks. "Raha peab tulema liitumistasudest, mitte maamaksu tõstmisest," on advokaat kindel.
