Neljandik Tallinna õpetajatest usub HIV-i nakatumisse sülje, uriini ja higi kaudu (52)

Neljandik Tallinna õpetajatest usub HIV-nakkuse edasikandumisse sääskede vahendusel, sedastab ajaleht Pealinn Tallinna Ülikooli tudengi magistritööd.
Anne-Liis Kaldoja uuringust "Tallinna keskkooliõpetajate hoiakud HIV/AIDSi suhtes" selgub ka, et 10% õpetajatest usub HIV levikusse sülje kaudu, 8% uriini kaudu, 2% higi kaudu ning 1% pisarate kaudu, edastab ajaleht Pealinn.
Uuringust selgub veel, et märkimisväärne osa õpetajatest ei ole nõus kokku puutuma HIV-positiivse inimesega tavalise olmekontakti kaudu. "Minu jaoks oli üsna üllatav avastus, et lausa 60% õpetajaist tunneb HIV-ile mõeldes esimese emotsioonina hirmu," ütles Kaldoja.
Uuring paljastas ka, et kuigi õpetajaid suhtuvad viirusekandjatesse enda sõnul hästi, on nende teadmised viirusest ja enda reaalne käitumine kohati vastuolus. Näiteks 100% õpetajatest teadis, et HIV-viirus ei levi toidunõude kaudu, kuid sellest hoolimata ei soovi enamik neist süüa nõudest, mida on kasutanud HIV-viiruse kandja.
Kuigi pooled õpetajaist (49%) lubaks oma lapsel koos HIV-positiivse lapsega samas lasteaias käia, ei lubaks nad lapsel HIV-positiivse sõbraga koos mängida.
"Uuringust järeldub, et HIV-positiivsesse inimesse suhtutakse reeglina küll hästi, kuid lähemat kontakti sageli ei soovita," rääkis Kaldoja. "Positiivne üllatus oli siiski see, et õpetajate arvates peaksid HIV-positiivsed õpilased õppima koos teistega ja kool peaks tegelema vastava ennetustööga."
Haritumad ning vanemad ja nooremad õpetajad kardavad uuringu autori sõnul vähem HIV-positiivse õpilasega kokku puutuda kui keskealised õpetajad.
Kuigi õpetajad leidsid kummalisel kombel, et viirus võib levida ka sääskedega, ei teadnud nad samas kõiki tegelikke viiruse levimise teid. "Seda, et AIDSi võib nakatuda ka näiteks rinnapiimaga, teadsid vaid alla poole ehk 43% vastanutest," sõnab Kaldoja. 77% pedagoogidest oli teadlik, et nakatuda võib ka kaitsevahendita anaalseksi kaudu.
Sellegipoolest ei poolda enamik õpetajaid kondoomiautomaati koolis.
Uurimuses osalesid ainult eesti rahvusest õpetajad, kellest 91% olid naised ning suurem osa vanuses 22-35 eluaastat. Õpetajatele saadeti 490 ankeeti, millest tagasi tuli üksnes 74.
Hinnanguliselt on Eestis 15 000 HIV-positiivset inimest vanuses 16-24 eluaastat.
Kuidas HIV levib?
Internetilehekülg hiv.ee annab täpse ülevaate, kuidas hoiduda nakkuse saamisest.
Kaitsevahenditeta (kondoomita) ehk kaitsmata seksuaalvahekord nakatunud inimesega on üks peamiseid HIV-levikuteid maailmas.
HIV levib kaitsevahenditeta seksi kaudu.
HIV levib vere kaudu.
Teine peamine HIV-levikutee on viirusega nakatatud nõeltega süstimine, torke- ja lõikehaavad - kõik toimingud, mille käigus nakatatud terariist või kehaeritis satub kontakti nakatumata inimese vereringega.
HIV levib emalt lapsele raseduse, sünnituse ja rinnapiima kaudu, kuid sellist nakatumist saab vältida.
HIV-nakkuse ülekandumist emalt lapsele saab ära hoida! Kui kasutada viirusevastast ravi alates raseduse esimesest poolest, võib vastsündinu nakatumisriski langetada isegi kuni 70%. Lisaks soovitatakse laps sünnitada keisrilõikega ning lapsele ei anta HIV-positiivse ema rinnapiima, vaid teda toidetakse kunstliku toiduseguga.




















