Koolikatsed, agressiivsed vanemad ja rahutud lapsed (14)
Igal kevadel tekib tulevaste esimeste klasside õpilaste vanematel küsimus, kas on õiglane, et nende lastele korraldatakse koolis tõelisi sisseastumiseksameid.
On koole, mis iga aasta saavad vaevalt kokku ühe esimese klassi, ning on koole, kuhu seitsmeaastased isegi mitme esimese klassi olemasolu puhul saavad sisse vaid tänu "eksami" edukale sooritamisele, kirjutab Den za Dnjom.
Koolikatsetest räägivad mudilaste vanemad hirmsaid lugusid: koolieelikutel kontrollitakse lugemise kiirust, neid pannakse aritmeetika ülesandeid lahendama, neile esitatakse ülitarku küsimusi, millele isegi täiskasvanu ei leiaks kohe sobivat vastust. Ning üleüldse - kuivõrd eetiline on korraldada sisseastumiskatseid lapsele, kes just õppimiseks lähebki kooli?
Venemaal võeti paar aastat tagasi vastu seadus, mis keelab sisseastumiskatsete korraldamise esimesse klassi minejatele. Ka Eestis andis üks haridusministritest sarnase määruse välja.
"Midagi enamat sellest, mida teevad lasteaiad, tulevastelt esimese klassi õpilastelt koolikomisjonid meil ei nõua," väidab Tallinna Haridusameti peaspetsialist Natalja Lapikova.
Õpetajad ja psühholoogid pööravad aga tähelepanu sellele, et paljudel vanematel on täiesti vale arusaam sellest, mis on lapse kooliks valmisolek. Kulutatakse hulk aega lapsele inglise keele õpetamisele, laps käib korraga mitmes huviringis ning rõhu all on ka lugemise ja arvutamise õpetamine. Palju tähtsam on pedagoogide ja psühholoogide arvates lapse psühholoogiline ettevalmistus kooliks.
Pedagoogidele teeb muret füüsiliselt nõrkade, haigete laste arvu suurenemine, kes saavad õppimisega hakkama vaid tänu suurele füüsilisele pingutusele.
Aastatega suureneb esimese klassi psüühiliselt ebastabiilsete õpilaste arv.
"Ma näen praegu väga palju agressiivseid noori vanemaid, kes alustasid iseseisvat elu eelmise sajandi 90ndatel aastatel. Oma stressi ja agressiivsuse valavad nad, tahtlikult või mitte, lastele," räägib Tallinna Linnamäe Vene Lütseumi direktor Sergei Garanža.
