Prügimägedele on kuulutatud karm sõda! (24)

Mai esimesel nädalavahetusel korraldatakse illegaalsetele prügimägedele karm sõda. Enamik asub Tallinnas ja selle ümbruses. Prügila on koguni USA saatkonna naabruses.

Eestis on saanud juba traditsiooniks, et kõik, mis prügikonteinerisse ei mahu, tassitakse silme alt ära ja visatakse metsa alla. Kuigi omavalitsused püüavad kasvavate prahikuhjadega jõudumööda võidelda, tekivad need igal aastal samasse kohta tagasi.

Nüüd püütakse sellele piir panna. Esimest korda korraldatavas ettevõtmises Teeme Ära 2008 osalevad inimesed on võtnud nõuks otsida üles kõik Eesti prahihunnikud, kanda need meetrise täpsusega kaardile ning 3. mail ühe päevaga ära koristada. Kümned tuhanded vabatahtlikud, kes ühekorraga mesilindude kombel sagima hakkavad, kannavad endaga aga sõnumit: "Ärgem reostagem loodust!"

Ettevõtmise kodulehel pakutavale nn Eesti prügikaardile lisandub iga päev järjest uusi punkte, mis tähistavad prügihunnikuid. Loomulikult asub suurem osa neist Põhja-Eestis ja Tallinna ümbruses. Vabariigi rekord kuulub hetkel Jõelähtme vallale, kus vedeleb laiali ühtekokku ligi 800 tonni prügi ehk siis ligi üks kümnendik Eesti illegaalsest prügist, mida arvatakse olevat kokku

10 000 tonni ja mida kampaania korraldajad võrdlevad kahe Olümpia hotelli mahuga. Ürituse meediajuhi Tiina Urmi sõnul vajatakse säärase prahikoguse ühe päevaga minematoimetamiseks kuni 40 000 inimese koostööd.

Prügimägi laiub ka USA saatkonna külje all

"Seda võiks ju teha ka mitme aastaga," nendib Urm, kuid lisab, et üks põhieesmärke on nii suure hulga rahva kaasabil inimesed üles raputada. Et tekiks midagi laulva revolutsiooni laadset. Samuti pannakse nõnda ka alus uut tüüpi naabrivalvele, sest inimene, kes prügi kord koristamas käinud, ei lähe kindlasti prügi maha loopijatest vaikides mööda.

Valides juba eelmainitud prügikaardilt välja intrigeerivamad piirkonnad, käis ka SL Õhtuleht prahikuhjasid kaemas.

Esimesena läksime Jõelähtme valda Tallinna prügila ümbrusse, sest nagu prügikaart näitab, ei paikne ligi viis aastat tagasi rajatud prügimägi sugugi ainult aiaga piiratud territooriumil. Kummalisim ongi tõdeda, et paljud on võtnud vaevaks vedada oma prahi peaaegu prügilani, kuid viimasel hetkel kallanud selle ometi teeäärde maha. Prügilast kilomeetri kaugusele jääv vana pumbamaja ümbrus annab juba ise väikese prügila mõõdu välja. Vana mööbel ja ehituspraht vedeleb läbisegi puruks pekstud pudelite, WCpottide ja kõikvõimaliku rämpsuga.

Sõites läbi Lasnamäe, märkab silm igal pool üksikuid kilekotte ja toiduainepakendeid, mida tuul laiali pillutab. Lasnamäe kaldapealne näib möödunud aastaga võrreldes vaid veidi paremas seisus – viimne kui üks lageda peal asuv küngas peidab enda taga minemavisatud mööblitükke, autokumme või purukspekstud olmeelektroonikat. Varem koristatud prahi on lihtsalt uus välja vahetanud.

Ebameeldivaid üllatusi võib leida koguni kesklinnast. Neist intrigeerivaim asub paarikümne meetrise läbimõõduga prügimäekese kujul Lätte ja Kentmanni tänava vahel sisehoovis – vaevalt 30 meetri kaugusel Ameerika Ühendriikide saatkonna piirdeaiast. Kuigi ümbritsevad kuurilobudikud varjavad suurema osa prahist ära, on Tallinna varjukülg saatkonna ülemistest akendest suurepäraselt nähtav.

Peaaegu sama palju rämpsu reostab ka Balti jaama poolt tulevate raudteede vahelist maa-ala, Lilleküla jalgpallistaadionist vaevalt mitmesaja meetri kaugusele jääva võsa ja garaažide vahel.

Abilinnapea: inimesed ei saa lihtsalt aru

Kurikuulsatel Kopli liinidel kuulub korralik prahihunnik iga maja juurde. Karjuva kontrastina mõjuvad seejuures majade ees seisvad uued autod.

Ei saa me prahita läbi Pelgurannas või Pirital, mille looduslikult kaunist ürgorust näikse olevat barbarid üle käinud.

Neil, kel soovi jalutada aga Kadaka tee ja Kadaka puiestee nurgal autoturu taga metsas, peavad rinda pistma lõputuna näivate autokummihunnikutega.

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli arvates tuleb säärase prahiga ümberkäimise põhjust otsida inimese kahe kõrva vahelt. "Paljud arvavad, et kui keegi on kuhugi prügi ette kandnud, siis võivad nemadki seda sinna viia," räägib Mutli. "Oleme trükkinud inimeste teavitamiseks suure hulga materjale, korraldanud õppepäevi, kuid paraku ei saa kõik millegipärast ikka aru." Ta lisab, et sellest hoolimata jätkab linn traditsiooni ja korraldab nüüdki aprilli keskpaigast mai keskpaigani heakorrakuu, kus peale kõige muu ka prügimägesid korrastatakse.

Samal teemal