Tudengielu nõuab ettevalmistust

Rebasena üliõpilasellu sulandumine on äsjastele koolilastele suuremal või vähemal määral šokk. Äkitselt ümbritseb noort korraga vabadus valida, vastutus ja ka erinevad ahvatlused.
Praegustel tudengitel on oma kogemuste varal üht-teist soovitada neile, kel ülikooli astumine alles ees seisab.
Äkitselt täiskasvanuks
Märit Uibomägi õpib Eesti-Ameerika Äriakadeemias esimesel kursusel ärijuhtimist ja kinnitab, et temal läks üliõpilasellu sulandumine üsna valutult. Enne õppima asumist töötas ta aastakese välismaal ning on tänu sellele harjunud olema oma otsustes iseseisev. Märit ja tema aasta noorem õde Kethi elavad koos üürikorteris ja naudivad pealinnaelu täiel rinnal.
Noorem õde Kethi Uibomägi õpib esimest aastat Tallinna Pedagoogilises Seminaris noorsootööd ja tal on kindel soov oma elu õpitava erialaga siduda. Kindlasti tahab ta end ka välismaal täiendada.
Kethi hinnangul oli üliõpilaselu algus hoopis teistsugune, kui ta ette oli kujutanud.
Tallinna ja Tartu ülikooliga võrreldes on Tallinna Pedagoogiline Seminar väiksem ja õdusam paik, õpitakse tavalistes klassiruumides ning suhtlemine õppejõududega on lähedasem ja sõbralikum kui suurtes kõrgkoolides.
Indrek Kuusk on õpingutega jõudnud juba teisele kursusele, tema tudeerib Tallinna Tehnikaülikoolis elektroonikat. "Minul läks algus lihtsalt, küllap seetõttu, et käisin juba varem kõrgkoolieluga tutvumas," meenutab ta. "Asja tegi lihtsamaks ka see, et tulime suurema sõpruskonnaga – nii sai üksteisele vajadusel infot jagatud. Päris üksinda oleks kindlasti raskem olnud."
Uuri ja külasta juba varem
Gümnasistidele soovitusi jagades kinnitavad nad üksmeelselt, et kõige olulisem on teha tulevase kooli ja erialade valikuga varakult tutvust: käia avatud uste päevadel, suhelda aktiivselt juba kõrgkoolis õppivate üliõpilaste ja koolide üliõpilasesindustega.
"Ükski ülikooli astuja ei tohiks valikut teha vaid eriala nime järgi – kindlasti tuleks uurida ka seda, mis aineid sel erialal õpetatakse," kinnitab Kethi Uibomägi. "Siis on vähem ohtu valida vale eriala." Ka soovitab ta huvituda kooli üritustest ja seal tegutsevatest organisatsioonidest.
Märit paneb abiturientidele samuti südamele, et erialavalikusse tuleb suhtuda tõsiselt. "Eriala peab sobima ja tõepoolest huvitama, ainult selleks, et saaks end tudengiks nimetada, pole küll mõtet õppima minna. Tõsiselt tuleks kaaluda, kas need ained, mis õppekavas on, sobivad ja huvitavad, tingimata tuleb järele uurida, mis aineid õpingute jooksul üldse tuleb õppida. Alles siis saab teha adekvaatse otsuse."
Indrek Kuusk lisab, et juba ülikoolis õppivate sõprade-tuttavate või kõrgkooli lõpetanute käest võiks pärida sedagi, kuidas õpingutesüsteem kõrgkoolis üldse toimib, ning kuulata nende nõuandeid.
"Käisin aasta enne sisseastumist mõnes oma tulevase eriala õppeprogrammi kuuluvas loengus ja tegin tutvust ühiselamuga," ütleb ta. "Mind aitas see üsna palju. Soovitan teistelegi oma silmaga üle vaadata, mis ees ootab – mida rohkem on eeltööd tehtud, seda vähem saab tudengielu tuua halbu üllatusi."
Tehnikaülikoolis meeldib Indrekule ka see, et õppekava on paika pandud ja tudeng ei pea ise seda koostades pead murdma. "Mulle sobib see variant kõige paremini, sest nii jääb ära muretsemine, kas ma võtan ikka õigeid aineid ja kui palju mingeid ainepunkte peab olema," kinnitab ta.
Tartu Ülikooli haridusteaduskonna tudeng Anna-Liisa Mihkels ja psühholoogiat õppiv Triinu Puussaar soovitavad Tartu Ülikooli pürgijail juba ette arvestada sellega, et enamikul erialadel tuleb alates teisest semestrist igaühel endal oma loenguplaan kokku seada, kusjuures seda tehes tuleb jälgida, et kõik vajalikud ainepunktid õnnestuks ikka kätte saada.
"Esimesel katsel tundub see päris keeruline," tunnistab Anna-Liisa ja soovitab hättajäämise märkide ilmnedes kohe kasutada tuutorite abi. "Edaspidi läheb tunniplaani kallal pusimine juba huvitavakski - siis, kui oskad arvestada näiteks sellega, et mõnda ainet loetakse üldse üle aasta."
Viimast tõsiasja ei maksa kahe silma vahele jätta, sest halva õnne korral võib juhtuda, et kui sellega loenguplaani kokku pannes pole arvestatud, nihkub bakalaureusekraadi kättesaamine aasta võrra edasi.























