Väike süst kaitseb raske haiguse eest
Maailma eri piirkondadesse reisijaid ohustab rohkem kui 30 nakkushaigust, mille eest saab end kaitsta vaktsineerimise ja muude ettevaatusabinõudega.
Hoolimata maailmas ikka ja jälle puhkevatest epideemiakolletest on enamik vaktsineerimistest soovitusliku iseloomuga. Kuid Maailma Terviseorganisatsioon WHO soovitab tungivalt mis tahes riiki sõites end vähemalt A-hepatiidi vastu vaktsineerida.
Sooja kliimaga maade elanikud on A-hepatiidi suhtes sageli immuunsed. Nemad on haiguse juba nooruses läbi põdenud, aga Põhja- ja Lääne-Euroopas on 90 protsendil inimestest oht nakatuda.
A-hepatiidi vastu vaktsineerimata inimese jaoks on ohtlikud ka kõige tavalisemad puhkuseettevõtmised nagu ujumine, restoranis einestamine ja jääkuubikutega joogi nautimine.
Elu näitab, et A-hepatiidi eest pole täielikult kaitstud isegi Euroopa Liitu kuuluvate Vahemeremaade luksushotellides peatujad.
B-hepatiit levib peamiselt inimeselt inimesele – näiteks sugulisel teel või vereülekandega. Nakatuda võib ka tätoveerimise, nahaaugustamise või süstimisega.
Kõige rohkem on soolenakkusi
Tervisekaitseinspektsiooni andmetel nakatutakse reisidel enamasti soolenakkustesse, mis levivad saastunud toidu, vee ja käte kaudu – näiteks salmonelloos ja düsenteeria.
Eurooplased toovad kodumaale kaasa 10 000 malaariajuhtu aastas, sellest suurema osa Aafrikast. Malaaria edasikandjad on sääsed, nakatumisoht on suurim troopilistel aladel õhtuti väljas liikudes.
Ära kuula tarkpeade praalimist
Malaaria vastu ei ole vaktsiini, profülaktikaks tehakse tabletikuur. Tablette tuleb hakata võtma juba enne malaariaohtlikku piirkonda sõitmist ning seda jätkata kogu reisi vältel ja veel mitu nädalat pärast kojujõudmist.
Et aga malaariat ennetavad ravimid on kallid ning sageli ebameeldiva kõrvaltoimega, suhtuvad paljud rännumehed nende tarvitamisse kergekäeliselt. Näiteks reisifoorumis www.trip.ee praalib mõni tarkpea, et on terve maailma ühegi kaitsesüstita läbi rännanud.
Teadmatuse hind? Tervisekaitseinspektsiooni andmetel hakkas juba 2006. aastal sagenema eestlaste haigestumine malaariasse. Seda rasket nakkushaigust on koju kaasa toodud nii Aafrikast kui ka Indiast.
Kohustuslikult peab tegema kaitsesüsti ainult kollapalaviku vastu, kui sõita mõnda Ladina-Ameerika või Aafrika riiki. Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, mis algab palaviku, pulsi aeglustumise ja peavaluga ning mis võib kahjustada neere või maksa, aga ka lõppeda surmaga. Kui sellises riigis pole piiril kollapalavikuvastast vaktsineerimist tõendavat tunnistust ette näidata, ootab halvimal juhul piirilt tagasi saatmine või (paremal juhul?) kohustuslik vaktsineerimine kohapeal ja kuuepäevane karantiin.
Ohustavad ka oma perekonda
Kes läheb välismaale ilma vaktsineerimata, seab ohtu mitte ainult reisi õnnestumise, vaid ka oma lähedased. Näiteks A-hepatiidi haigusnähud võivad ilmneda veel mitu nädalat pärast koju tagasi jõudmist – seni levitab nakatunu seda oma perekonnas ja töökaaslaste seas.
Eri riikides on levinud erinevad nakkushaigused, seetõttu on mõistlik sõiduplaanide selgudes käia nõu küsimas reisimeditsiiniarsti juures. Arsti poole peaks pöörduma vähemalt kolm-neli nädalat enne reisi, aga veel parem – kuus kuni kaheksa nädalat enne starti. Osa vaktsiinide mõjuma hakkamine võtab aega või läheb vaja mitut süsti.
Sageli pole aga reisile minek nii pikalt ette teada. Ka sel juhul tasuks ikkagi enne väljasõitu nõu küsida – isegi kui oled mõne soodsa viimase hetke pakkumise kasuks otsustanud, oskab meedik soovitada ettevaatusabinõusid – ikka parem, kui tegevusetus.
Samal teemal
| 15.02.2008 | Reisieelne vaktsineerimine |
| 15.02.2008 | Soovitused tuntud puhkusepaikadesse minekuks (1) |
