Ametnikud varjavad infot
Siseministeeriumi infoseaduse eelnõu vajab täiendamist
HEIMAR LENK
Eestis on informatsiooni kättesaamisega raskusi, sest seadus ei kohusta ametnikke nõutavat teavet väljastama.
Ajalehtede Liit lõpetas eile avaliku informatsiooni infoseaduse eelnõu täiendusettepanekute vastuvõtu internetis ja kavatseb need lähipäevil siseministeeriumile edastada.
Ajalehtede Liidu tegevdirektori Tarmu Tammerki sõnul ei puuduta saadud ettepanekud konkreetseid paragrahve, kuna seaduseelnõu pole avalikustatud. "Kuu aja jooksul kogutud ettepanekud on põhimõttelist laadi ja peegeldavad kodanike ning kodanike ühenduste suhtumist probleemi. Aga avaliku ja ametliku informatsiooni kättesaamisega on Eestis probleeme," ütles Tammerk Sõnumilehele.
Tutvunud siseministeeriumi ametnike välja töötatud projektiga, leidis Ajalehtede Liit selles suuri puudusi. Juulikuu algul pöörduti avalikkuse poole palvega info kättesaadavuse probleemi kohta arvamust avaldada. Liidu interneti infovabadusleheküljele laekus kümneid arvamusavaldusi, mida eile süstematiseerima asuti.
"Kõige rohkem oli vastajate hulgas professionaale, kes oma igapäevases töös info hankimisega tegelevad. Näiteks ajakirjanikud või inimesed, kes on soovinud oma seisukohti pressis avaldada ja seoses sellega infokogumise juures takistusi kohanud," analüüsis Tammerk vastajate koosseisu. Ametnikud on ajakirjanikelt nõudnud isegi avaldatava materjali eelnevat ettenäitamist, enne kui ametkondlikku teavet lehte lubavad panna. Tammerki sõnul pole tegemist mitte ainult ühe ajakirjaniku jooksutamisega, vaid ühiskonna infovabaduse piiramisega.
"Teise grupi moodustasid teadurid ja spetsialistid, kes probleemi lähemalt uurinud on. Igapäevases elus infosuluga kokkupuutunud moodustasid kolmanda ja üsna suure grupi," rääkis Tammerk.
Ta tõi näiteks kodakondsus- ja migratsiooniameti, mille infosuletus tavakodanikele suurt muret valmistab. "Peame arvestama, et kõik ettepanekud on meile saabunud eesti keeles," selgitas Tammerk ja lisas, et ta ei kujuta ette, kui suure kriitika osaliseks migratsiooniamet saanuks venelaste ja mittekodanike arvamust uurides.
"Ka oma töökohas peab inimene infot vabalt kätte saama, näiteks palgasüsteemi kohta," laiendas Tammerk veelgi inimeste ringi, keda ette valmistatav seadus puudutada võiks.
Et probleem on tõesti olemas, kinnitab ettepanekute rohkus, mis saabusid riigiametnikelt endilt ja kus kritiseeriti teise riigile kuuluva ametkonna suletust. "See näitab, et infoseaduse puudumine pärsib ka riigiametkondade omavahelist suhtlemist," märkis Tammerk.
Siseministeeriumis valminud avaliku informatsiooni seaduse eelnõu peab Tammerk nõrgaks, skemaatiliseks ja ümbertegemist vajavaks. "Seaduse eesmärk peab olema ametnike suva vähendamine, siis on ka neil endil lihtsam infopäringuid rahuldada ja nad ei pea alati uusi reegleid välja mõtlema," võttis Tarmu Tammerk infopoliitikas välja kujunenud olukorra kokku.
Siseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Piret Mürk ütles Sõnumilehele, et infoseaduse projekt on enamiku ministeeriume läbinud ja reageeringud ning parandused siseministeeriumis olemas. "Ootame ära ka Ajalehtede Liidu ettepanekud ja loome siis laiendatud töögrupi, mis seaduseelnõuga edasi töötama hakkab," selgitas Mürk.
Küsimusele, kas laiali saadeti eelnõu esialgne projekt, mida laialt kritiseeritud, või mõni uus, vastas Mürk, et esialgse projekti parandatud variant. "Praegune eelnõu vajab tugevat täiendamist," ütles ta ja avaldas lootust, et laiendatud töögrupp selle töö ka ära teeb. "Nii avalikkus kui ametnikud ise ootavad meilt täpset ja üksikasjalikku seadust," sõnas Mürk ja nimetas infoseaduse ümber tekkinud kära kuumaks teemaks.
ARNO SAARE foto
Ajalehtede Liidu tegevdirektor Tarmu Tammerk on rahul, et infoseaduse eelnõu algvariant menetlusse ei jõudnud. "Muidu oleks see praegune korralagedus info kättesaamisel seadustatud ja see oleks äärmiselt kurb lugu olnud," ütles ta kui valitsusvälise organisatsiooni esindaja, kes seadusekirjutajaid abistada püüab.
