Kesk-Euroopa avastamata pärlid
Kellelegi pole üllatuseks, et Tšehhimaa pealinn Praha on Briti poissmeeste hulgas Tallinna kõrval üks nõutumaid peokohti ning ka aastavahetusel kubiseb linn turistide hordidest.
Ometi asub Kesk-Euroopa sügavustes, suurlinnadest eemal palju ilusaid ja avastamist ootavaid kohti. Ning mis peamine – odavalt saab läbi.
Poola: esiti hirmutav, aga tasub läbi käia
Poolaga seostub esimese hooga mitu mõtet. Peatumata läbi sõita. Ülis***d maanteed. Maniakid-rekkajuhid. Tegelikkuses asi nii hull pole ning kui autoga Euroopat vallutama minna, siis tuleb Poolas vähemalt kahe peatusega ikka arvestada – kas või juhtide vahetamiseks, sest riik on ju üüratu. Seetõttu tasuks peatuspaigad sättida kohtadesse, kus on näha ka midagi peale uinakule keeranud rekkajuhtide hordide.
Poola pealinn Varssavi väärib kindlasti vaatamist. Peamine nipp, kuidas Poolas (ja mujalgi avastamata endistes idabloki riikides) ellu jääda, on muretseda endale GPS-seade, mis sind esimesel pilgul hullumeelses liiklusskeemis sujuvalt sihtide poole juhatab. GPS säästab tohutult energiat ning ka vaene kaardilugeja pääseb sellistest lausetest nagu: "Pööra nüüd Ujazdowskie tänavale... Kurat, see on ju ühesuunaline!"
Soovitav on enne natuke kodutööd teha ning uurida Poola pealinna äärmiselt sisukat ja korralikku kodulehekülge (e-warsaw.pl), kust endale meelepärane välja valida ja aadressid GPSi salvestada. Siis suurlinnas muretult ringi vaadata, keha kinnitada ning seejärel edasi reisida.
Järgmiseks sihtpunktiks võib valida Auschwitzi koonduslaagrid, eriti kui tee niikuinii Tšehhi ja Slovakkia poole suundub. Tegu on küll massiivsete ja masendavate kohtadega, kuid ära tasub seal käia. Kas või selleks, et tajuda omal nahal, kui õõvastava kohaga on tegu ning mõelda hetkeks selle üle, milliseid jubedusi inimesed teiste inimeste kallal on võimelised korda saatma. Samuti annab endises koonduslaagris käimine vähemalt hetkeks perspektiivi. Nüüd enam ei tundugi elu ja surma küsimus, kas uus ripsmetušš ikka on samal ajal pikendav ja paksendav või mitte. NB! Auschwitzi nimetus poola keeles on Oswiecim. (www.auschwitz.org.pl/)
Tšehhimaa "väikelinnad": peaaegu avastamata pärlid
Poolast Tšehhi sõites võtavad hinge kinni käänulised kõrgustesse tõusvad mägiteed. Pole nagu varem tulnudki selle peale, et näiteks Poolas on lageda maa ja pikkade maanteede kõrval midagi nii looduskaunist. Muidugi tasub sõites olla ettevaatlik – jäide on talvel kiire tekkima ning ainult Eestis ringi sõites ei ole võimalik sellist mägiteedel sinka-vinka kulgemise kogemust saada.
Tšehhis on aga lisaks Prahale mitmeid "väikelinnu". Näiteks 160 000 elanikuga Plzeni linn (saksa keeli Pilsen – mis annab ka vihje linna peamise ekspordiartikli, Pilseni õlle kohta) asub Prahast vaid 83 kilomeetri kaugusel, kuid pakub küllaga meelelahutust ja vaatamisväärsusi. Plzen on Tšehhi üks kiiremini arenevaid piirkondi. Seal asutati kunagi näiteks Škoda autotehas, samas asub Tšehhi suurim õlletehas Pilsner Urquell (ka Gambrinuse õlletehas) ning suurim viinavabrik Stock. See tähendab, et kohalik alkohol maksab poodides naeruväärsed kolm-neli Eesti krooni.
Aastavahetusel kohtas Plzenis turiste küll. Prantsusmaalt pidutsema sõitnud noormehed näiteks rääkisid, et Praha ja Pariisi asemel on just see Strasbourgist viie sõidutunni kaugusel asuv linn saanud viimasel ajal prantslaste jaoks meeliskohaks, kus pidutsemas käia. Seda just linna soodsa asukoha, kauni vanalinna ja odavate hindade tõttu.
Hoolega tasuks aga uurida hotelli, kus plaanis ööbida. Kui tundub, et 300 Eesti krooni kahe öö eest on müstiliselt vähe, siis nii see just ongi. Sellise raha eest saad küll vanalinnas ägeda vaatega toa, kuid pead arvestama, et näiteks kemps ja ilmselt õndsast nõukogude ajast vahetamata torustikuga dušinurgad asuvad koridoris (kogetud hotellis Slovan) ning pead neid jagama nii vananevate Saksa turistide kui ka ülirõõmsas peomeeleolus Vene näitsikutega.
Vaata: info.plzen-city.cz/
Slovakkia suusaparadiisid: hingematvad vaated
Slovakkia suusareisid pole juba mõnda aega midagi eksootilist, kuid pole karta, et piirkond on üleni turistidest vallutatud. Plusspoolel – kohalikud on näinud vaeva ning teinud liiklemise ja informatsiooni kättesaamise lihtsaks ning arusaadavaks. Kuurortlinnades on korralikud turistiinfopunktid, asjalik kaardi- ja märgisüsteem ning lisaks võimalus valida mitme piirkonna vahel, kuhu mägesid vallutama minna: Kõrg- ja Madal-Tatrad, samuti Väike- ja Suur-Fatra, Lääne-Tatrad ja Orava regioon.
Igaks juhuks tuleb aga valmis olla, et näiteks sind 1500 meetri kõrgusele vedava tõstukmaja kohvikus külmarohu eest kaardiga maksta ei saa ning ka keelebarjäär võib sageli ette tulla. Ometi saab algaja mägironija lumistel radadel matkates kätte suhteliselt tõelähedase mäekogemuse ning tõelise emotsionaalse laksu. Eriti juhul, kui varem pole kõrgemale kui Suur Munamägi satutud.
Heaks abiks on Slovakkia mägialade infot ühendav kodulehekülg www.skislovakia.sk/, kust saab ühekorraga valida sobiva puhkusepiirkonna, vaadata kauneid pilte ning reserveerida sobiva pansionaadi, kus suusapuhkus mööda saata. Kohapeal on olemas ka korralikud suusa- ja lumelaualaenutused ning kellele tunduvad suusamäed pelutavad, võivad lustida snowtube’idega – sõit on palju hoogsam ja adrenaliinirikkam kui Eesti mägedes iial.
