Prügipaanika: Uuest aastast kehtima hakanud jäätmeseadus sunnib inimesed prügi sorteerima (222)
Aasta algusest peale prügilad sortimata jäätmeid enam vastu ei võta. Nõue on külvanud inimeste seas hulga segadust. "Inimesed helistavad paanikas ja küsivad, mis nüüd saab," räägib Tartu keskkonnateenistuse juhataja Ülle Mauer. "Aga kui hakkad rahulikult rääkima, tuleb välja, et tegelikult sorteerib ta prügi juba niikuinii, ohtlikke jäätmeid prügikasti ei pane ja nii edasi."
Kui esialgu tundub, et kõige rohkem muutub eramajaomanike elu, siis tegelikult see päris nii pole. "Inimesed mõtlevad sageli, et nüüd peab olema aiaväravas mitu prügikasti. Aga ei pea," peletab Mauer hirmu, nagu peaksid majaomanikud hakkama hoovidesse suuri ja kulukaid konteinereid tellima. Piisab ikka endiselt ühest prügikastist – lihtsalt prahi äraviskamisel tuleb natuke rohkem ja keskkonnateadlikumalt mõelda.
Seadus nõuab, et eraldi peab koguma nelja liiki jäätmeid: paberit-pappi, pakendeid, biolagunevaid (eelkõige aiapraht) ja ohtlikke jäätmeid.
Eramajade asukate prügimajanduses palju ei muutu
"Eramajades on sorteerimise osas palju tehtud," ütleb Mauer. "Pigem on mureks kortermajad ja hoolimatu suhtumine." Suurim probleem on korteriühistutega, kes ei ole nõus eraldi jäätmekonteinereid tellima. Seda vabandavad nad ruumipuudusega – hoovil olla liiga palju autosid, et sinna veel paberikonteiner mahutada. "Meie oleme öelnud, et paberikogumine on kohustuslik, aga autoga sõitmine pole," kinnitab Mauer. "Mingu kas või ühe või kahe auto parkimiskoht ära, aga lahendus tuleb oma krundil leida igal juhul."
Ta lisab, et kohe jaanuaris ja veebruaris keskkonnateenistus ühistuid kontrollima veel ei lähe (antakse üleminekuaeg), kuid märtsis vaadatakse asjad kindlasti kullipilguga üle. "Meil on ühistute nimekiri. Kellel selleks ajaks paberikonteinerit ei ole, selle vastu algatame väärteomenetluse."
Eramajades uus seadus suuri muudatusi ei tähenda. Tuleb lihtsalt tähelepanelikumalt vaadata, kuhu midagi visata. Vanapaber ja papp tuleks koguda eraldi, samuti on vaja tavaprügist lahus hoida pakendid.
Toidujäätmed oleks kõige mõistlikum kompostida
Toidujäätmed on soovitatav kompostida, kuigi käsulauad nende tavaprügi hulka heitmist Eestis tegelikult veel ei keela. Küll aga tuleb selleks valmis olla kahe aasta pärast. Nimelt hakatakse siis kontrollima, kui suur protsent prügilasse jõudvatest jäätmetest on biolagunevad.
Tallinna omavalitsus nõuab juba praegu, et toidujääke eraldi kogutaks. Selleks on sisse seatud biolagunevate jäätmete kogumise süsteem. Linna jäätmehoolduseeskiri sätestab, et biolagunevate jäätmete sisaldus prügilasse ladestatavate jäätmete hulgas ei tohi pärast sortimist ületada massi järgi 45%. Üleriigiliselt hakkab sama eeskiri kehtima 2010. aastal.
Kuhu aga siis kartulikoored ja hallitanud vorst viia? Eramajaomanikul on ilmselt mugavaim teha omaenda tagaaeda kompostihunnik. Samuti on võimalus toidujäätmed ja aias tekkinud praht (näiteks lehed) kompostimisväljakule tarida. Tallinnas asub see aadressil Rahumäe tee 5a. Tartus peaks uus ja uhke kompostimisväljak valmima 2008. aasta sügisel. Aardlapalu prügilasse saab aiaprahti viia ka praegu.
Ülejäänud jäätmed tuleb samuti toimetada jäätmejaamadesse või vastavatesse avalikesse konteineritesse. Ohtlikke jäätmeid kogub näiteks Lukoili tanklakett ning tühjaks saanud patareide tarvis on linnades kogumiskastid.
Pakendeid enne äraviskamist läikima küürida pole vaja
"Pakendid, mis lähevad pakendikonteinerisse, peavad olema puhtad, loputatud, toidujäätmeid seal sees olla ei tohi," ütleb Mauer. Tallinna keskkonnaameti jäätmehoolde osakonna juhataja Jana Kivimägi on aga Maalehele öelnud, et pakendite pesemine pole ei vajalik ega ka mõistlik: majapidamises pakendite pesemiseks kulutatud vesi koos pesuainetega koormab keskkonda märksa rohkem kui samade pakendite pesemine töötlemisettevõttes. Seega – pakend peab olema lihtsalt tühi. Jogurti- või salatikarbi võib kergelt üle loputada, et sinna toidujäätmeid sisse ei jääks, kuid küürima hakata pole mõtet.
Piima- ja mahlapakid, plastpudelid ning konservikarbid võiks võimalikult kokku pressida. Tetrapakkide, kilepakendite ja plasttopside jaoks leiduvad poodide juures pakendikonteinerid.
"Tartus on olemas kaks jäätmejaama, kuhu sorteeritud jäätmeid anda saab. Lisaks on loodud pakendikogumisvõrgustik," rõhutab Mauer, et võimalused korralikuks sortimiseks on loodud. Suurim probleem paistab aga olevat hoopis inimeste mõtteviisis.
Ülle Maueri sõnul on Tartus paarsada erisugust pakendikonteinerit. Enda kodule lähima konteineri kohta saab infot pakendikogumisorganisatsioonide kodulehtedelt (www.eto.ee, www.pakendiringlus.ee).
Samal teemal
| 03.01.2008 | Aasta algas prügipaanikaga. Video! (8) |
| 03.01.2008 | Mida tohib põletada kodus ahjus, kaminas või pliidi all? (8) |
| 03.01.2008 | Mis on rohelise kilekoti teenus? (6) |
| 03.01.2008 | Magalarajoonid pole muutuseks valmis (3) |
