Maksta või mitte: puudega kunstnikud teenivad kaastunde pealt? (116)

100 000 inimest said otsepostiga ümbriku jõulukaartidega, mille on suu või jalaga maalinud puudega kunstnikud. Saaja südametunnistusele jääb, kas maksta kaartide eest palutud 99 krooni või mitte.

Viimastel päevadel on tervelt 100 000 inimest leidnud postkastist otsepostiga saabunud ümbriku, kus sees kuus jõulukaarti koos ümbrikutega, maksekviitung 99 kroonile ja selgituskiri.

Läkituse saaja enda otsustada on, kas ta maksab Suu ja Jalaga Maalivate Kunstnike Kirjastuse OÜle kaartide eest nõutud summa või vähem, jätab need endale tasuta või tagastab hoopis saatjale.

Mullu tõusis samast kampaaniast suur kära. Paljud kaebasid ka tarbijakaitseametisse, sest pealetükkiv müügimeetod surus südametunnistusele ja sundis inimesi kaartide eest maksma. Nii mõnigi oli aga hämmelduses, kust ja kuidas puudega inimeste firma tema aadressi hankis, ning kahtlustas kaardiäri taga mingit salakavalat pettust.

SL Õhtulehe küsitletud kaardisaajate arvates tekitab niisugune äri süütunnet – jõulukaartide eest maksmine tundub pigem annetuse kui kauba ausa ostmisena.

Jõulukaardid 100 000 naisele

Jõulukaartide läkitamine pole heategevusüritus, vaid puhas äri, tunnistab puudega kunstnike firma Eesti filiaali telefonil vastav Ly Allas. "Need kunstnikud müüvad tolle kirjastuse vahendusel oma tooteid. Tulust makstakse palgad ja stipendiumid kunstnikele. See ongi nende viis ennast elatada," selgitab ta.

Kui mullu saadetud laiali 25 000 kaardikomplekti, siis tänavu juba 100 000. Sihtgrupiks valiti 40–80aastased naised, kelle aadressid hankinud firma Allase sõnul siseministeeriumi nõusolekul.

Kuigi ümbrikus on koos kaartidega ka arve, ei kohustavat see millekski – ei maksmiseks ega kaartide tagasisaatmiseks. Pahaseid helistajaid jätkuvat

Allase kinnitusel aga sellegipoolest; selgituste peale enamik

siiski mõistvat ja rahunevat. Mõni saatvat kaardid ka tagasi. Need saadab kirjastus siis uuesti laiali.

Puudega kunstnike firma raamatupidaja Irmeli Itkonen väidab, et jõulukaartide postimüük käivitati puudega inimeste aitamiseks, mitte kasu teenimiseks. Tema sõnul müütatakse kaarte seal moel juba 52 riigis. Teenitud raha minevat kunstnikele. Ka Itkonen rõhutab, et igaüks võib ise otsustada, kui palju ta kaartide eest maksab või kas üldse maksab.

Kaarte saadetakse 52 riigis

Liikumispuudega inimeste liit pole kaardiäriga seotud, kuid see äri pole petteskeem, kinnitab liidu tegevjuhi abi Katrin-Ädu Metsandi. Ka üks kaardikunstnik, Meelis Luks, on tolle liidu liige.

Metsandi lisab, et pärast mullust kära soovitanud liit säherduse äri lõpetada, sest erinevalt muust maailmast pole Eestis sellega harjutud.

Eesti Posti teatel liikuvat niisuguseid saadetisi aasta ringi, ent jõulude eel olevat heategevus- ja muid sääraseid läkitusi rohkem. Kui inimene kaarte endale ei taha, võib ta need tagastada ükskõik millisesse postkontorisse.

Tarbijakaitseamet pole tänavu nende kaartide kohta veel kaebusi saanud.

Samal teemal