Maapank polnud klassikaline püramiidskeem

AIVO VASKE

Maapanga viimane juhatuse esimees Tiit Arge võrdles oma avalikes esinemistes seda põhjaläinud äriettevõtet riikliku püramiidskeemiga, mis elatus riigi raha sissevoolust ja endise pangajuhi Arvo Sarapuu tutvustest. Mis aga on püramiidskeem, on jäänud seni avalikkusele selgitamata.

Finantspettusi kirjeldavad raamatud räägivad kahest peamisest finantspettuse liigist, mis tuginevad pidevale raha juurdevoolule. Need on Ponzi skeem ja püramiidskeem.

Ponzi skeem

Üks tuntumaid investeerimispettusi on saanud nime itaallase Charles Ponzi järgi. Ponzi elulugu on suurepärane näide petturite käitumisnormide kohta. Ponzi sündis Itaalias ja emigreeris 1890. aastal Ameerika Ühendriikidesse. Lühikest aega töötas ta ettekandjana, kuid vallandati, kuna ta proovis meelitada kliente mitmesugustesse investeeringuprojektidesse. Seejärel emigreeris ta Kanadasse, kus vangistati tšeki võltsimise eest. Ponzi naasis USA-sse ja proovis mitmesuguseid ameteid, viies muu hulgas pankrotti äia firma.

Oma plaanile pani ta aluse 1919. aastal. Postikupongid, mis sarnanevad tänapäeva markidega, olid eri riikides müügil erineva hinnaga. Idee seisnes kupongide ostmises riigist, kus need olid odavamad, ja seejärel nende tagasimüümises postiasutustele riigis, kus kupongide eest rohkem maksti. Ilmnes aga, et bürokraatia tegi plaani teokstegemise võimatuks.

Heitumise asemel püüdis Ponzi aga tõmmata kaasa tuttavaid ja sugulasi. Mõned nendest investeerisid projekti ning neile maksti välja esimesed, väga suured "intressid". Suured sissetulekud soodustasid uute investeeringute laekumist ja uute klientide teket isikliku soovitamise kaudu. Aasta jooksul oli keskmine investeeringute sissevool kuni 200 000 dollarit päevas.

Tegelikkuses ei töötanud projekt nii, nagu arvasid investorid. Investeeringuid ei kasutatud kupongide ostmiseks. Ponzi jättis 20 protsenti investeeringuist endale ja maksis ülejäänu "intressideks". Kui "investoreid" intresside katmiseks enam ei leidunud, lõpetas Ponzi tegevuse - vanglas.

Maapanka ühendab Ponzi skeemiga suhteliselt kõrgete intresside pakkumine panga tegevuse viimastel päevadel. Ponzi skeemi tüüpilised näited on näiteks EAG Autokeskuse tegevus Tartus ja MMM fond Venemaal.

Püramiidskeem

Püramiidskeem on Ponzi skeemist pisut erinev. Eestis levinud Kuldse Ringi mäng oli klassikaline püramiid. Püramiidmängus saavad osalejad otsest tulu vaid uute osalejate sisseastumismaksudelt. Püramiidskeem, nagu ka teised investeerimispettused, rõhub inimeste kasuahnusele.

Klassikalise püramiidi puhul antakse osalejale lubadus, et kui ta tasub sisseastumismaksu ja leiab kõigest kaks-kolm uut osalejat, saab ta peatselt tuhandeid kroone, dollareid, markasid jne. Tegelikult viimased mängu lülitujad enam ei võida, vaid kaotavad ka oma osalemistasu.

Püramiidskeem toimib järgmiselt. Osaleja ostab sertifikaadi, näiteks 450 krooni eest. Sellest kolmandiku tasub ta haldavale firmale, kolmandiku püramiidi tipus olevale isikule ja kolmandiku sertifikaadi müüjale. Siis saab ta õiguse müüa ise kolm uut sertifikaati. Ta saab oma kulud tasa, kui on leidnud kolm ostjat.

Nüüd tuleb uurida lähemalt pettuse vormi selle mängu puhul. Probleemiks osutub osavõtjate arvu kasv. Mängu esimesele osalejale makstakse tasu, kui on lisandunud umbes 2000 uut mängurit (seitsmes tase). Kui igaüks nendest 2000 inimesest tahaks samuti teenida, peaks osalejate arv olema juba rohkem kui seitse miljonit inimest. Kui ka nemad tahaksid saada sissetulekut, peaks mängus osalema rohkem inimesi, kui maakeral elab. Nii ei leiagi viimased mänguga liitujad enam uusi osalejaid. Selline oli ka Kuldse Ringi lõpp Eestis.

Tüüpiline riigivargus

Põhiline erinevus Ponzi ja püramiidskeemi vahel on, et püramiidi puhul on mängijad kohustatud otsima uusi osalejaid - ise skeemi turustama. Ponzi skeemi puhul aitavad inimesed pettuse levikule kaasa, reklaamides seda, rääkides oma tulusast investeeringust vabatahtlikult, ilma otsese kasuta.

Eeldades, et Maapanka pidevalt juurde voolanud hoiustajate ja riigi raha jagati laiali panga omanike, nende sõprade ja riigilt raha hankida aidanud isikute vahel või raisati ebaefektiivse panga ülalpidamiseks, ei saa me rääkida mingist klassikalisest püramiidskeemist. Tegemist oli Ponzi skeemi ja riigivarguse kombinatsiooniga.

Autor on on Ühenduse Res Publica ja Haapsalu linnavolikogu liige.