Matzi tulek meie klassi on kingitus! (65)
"Ma ei tea... Hästi läks!" hõiskab särasilmne ja elavaloomuline Matz, kuidas tal esimene koolipäev uues kohas läks. Avala naeratusega Matz – käteta ja vaid ühe terve jalaga – õpib nüüd Tallinna reaalkoolis. Ta käib juba kolmandas klassis.
Matz alati on tubli poiss. Ei kedagi ta pelga.
Ta on elurõõmus ja heasüdamlik. Tragi ja elavaloomuline. Vaatamata sellele, et ta üheksa aasta eest käteta ja poole jalaga sündis. Matzil on terve ja normaalne ainult vasak jalg. Parem jalg on poole lühem, peenike ja habras – kõndida aitab jalaprotees. Parem käsi puudub tal üldse. Vasaku õla küljes on tilluke jupike kahe kämblaluuga.
Esimesed kaks kooliaastat käis ta Tallinna Konstantin Pätsi vabaõhukoolis. Nüüd alustab ta kolmandat klassi tavakoolis. Suisa eliitkoolis – Tallinna reaalkoolis.
Klass võttis Matzi vastu aplausiga
1. september. Kooliaasta avaaktus reaalkooli kõrval staadionil. IIIa klassi rivi ees seisab ei keegi muu kui Matz. Heledapäine uus poiss hakkab kaugelt silma – tal on lühikeste varrukatega päevasärk seljas, uhke lips ees.
Kooliasjad on ema hoida – särasilmne Merje (seitsme lapse ema!) seisab veidi eemal, koolikott ja roosid käes. Lilled on klassijuhatajale.
"Matzi tulek meie klassi on suur kingitus!" rõõmustab klassijuhataja Aili Hõbejärv. Lapsed olnud juba kevadel vaimustuses, kui kuulsid, et Matz nendega ühes klassis õppima hakkab. "Ta saab hakkama! Kindlasti saab!"
Pärast aktust lahkuvad klassid üksteise järel staadionilt klassijuhatajatundi. 30 õpilasega IIIa klassi ees sammub vapralt ei keegi muu kui Matz. Tõsi, jalaproteesi tõttu pisut longates.
"Teeme Matzile suure aplausi!" hüüab õpetaja Aili, kui nad on klassi jõudnud. Tugev käteplagin õpetajalt ja 29 õpilaselt. Matz naeratab oma avalat naeratust.
Siin istub iga õpilane üksinda. Uue poisi koht on viimases pingis uksepoolses reas. Tagarea väiksele toolile on istuma tulnud ema Merje, kes aitab tal koolikotist asju välja võtta. Kuid edasi saab Matz ise. Kahe tillukese sõrmega, mis tal vasaku õla küljes on, avab ta päeviku. Ja täidab seda hariliku pliiatsiga. Ta kirjutab oma käejupikesega kenasti, kuid see tähendab üsna suurt võimlemist vasaku õlaga.
Õpetaja Aili klassi ees: "Sel aastal on meil kaks uut õppeainet – inglise keel ja ujumine."
Seepeale kiikab Matz üle õla ema suunas. Poisi näost vaatab vastu rahulolu. Ka ema on rahul. Esiteks: inglise keel on Matzi lemmikõppeaine, ehkki ta seda veel õppinud ei ole. Teiseks: talle meeldib ujuda. Ta saab hakkama!
Õpetaja Aili lilledest tulvil laua tagant: "Kellel on raske hommikuti vara üles tõusta?"
Kätemeri klassis. Ka Matz tõstab oma kaks sõrme taeva poole. Ja naeratab siis jälle teistele. Teised samamoodi vastu.
Ja siis tõusevad lapsed püsti ja soovivad valjuhäälselt: "Ilusat kooliaasta algust!" Õpetaja vastab samaga. Ja esimene tund – klassijuhatajatund – ongi läbi. Matz sätib oma kooliasju kotti tagasi, ees istuv klassivend tõttab talle appi.
Koos emaga koolisööklasse
Teised lippavad ees minema, kuid Matz, koolikott seljas, läheb vaikselt oma teed, ema kõrval.
"Siin on ütlemata südamlikud ja toredad inimesed!" kiidab ema Merje klassist väljudes.
Poisi esimene ja kõige vapustavam mulje koolist: "Õpilased on terve tund vaiksed ja kogu aeg teevad seda, mida õpetaja ütleb."
Matz hakkab koolis käima invatranspordiga. Nii on lihtsam. Siis vähemalt on ema süda rahul: pojake jõuab turvaliselt kooli ja pärast koju ka.
Enamasti on Matz koolis koos emaga. Kui ema ei saa, tuleb keegi teine lähedastest. Ja Matzi kõrval ei pea tingimata esimesest kuni viimase tunnini olema. Kuid söögivahetunnis peab kindlasti keegi juures viibima.
Ema: "Sellepärast, et söömine on teises majas." Siis peab Matz palju astuma, treppidest üles-alla käima, taldrikuga laua juurde kõndima. "Ta saaks ka ise hakkama, aga sel hetkel on ju koos nii palju lapsi, kes kõik korraga sööma lähevad. Palju asju on selliseid, millega ta tegelikult saaks hakkama, kui oleks palju aega ja ruumi."
Matz, kas lõpetad siin ka gümnaasiumi?
Poiss kehitab õlgu.
Ema: "Oleks ju tore!?"
Poiss kehitab taas õlgu.
Ema: "Ta ei mõtle veel nii kaugele ette."
Täna on Matzil esimesed koolitunnid uues koolis: kaks eesti keelt, üks matemaatika ja muusikaõpetus. Ning tema suur lemmik – inglise keel.
Reaalkool ise kutsus Matzi oma kooli
Matz sai Tallinna reaalkooli nii, et kool võttis tema emaga ühendust ja pakkus. Ema Merje koges kooli poolt toetavat ja julgustavat suhtumist. "Mul endal oli pisut hirm, ja on praegugi!" tunnistab ta. Kuid Matz oli see, kes ütles otsustavalt: "Mina tahan reaalkooli minna!"
Ja läkski. Kuid sisseastumiskatseteta ta siiski ei pääsenud. Koolidirektor Gunnar Polma teatab: "Toimusid vestlused õpetajatega, Matz lahendas matemaatikaülesandeid ja näitas oma õigekirjaoskust, kasutades arvutiklaviatuuri."
Koolijuht on kindel, et poiss saab hakkama, sest: "Matz käis kevadel mitmel päeval meie koolis, tutvus kooliga ja kool temaga. Õpetajad ületasid oma hirme ja vastupidi. Seni on vastuvõtt olnud hea, õpetajad on püüdnud õpilasi Matzi vastuvõtuks häälestada."
Reaalkoolis õpib Gunnar Polma sõnul veel puuetega lapsi, kuid neil on väiksemad puuded. "Oleme jätkuvalt valmis kooli vastu võtma liikumispuudega lapsi, kes huvituvad ja kelle võimed toetavad reaalainete õppimist," ütleb direktor ja nimetab kaks põhjust: "Eesti on väike ja iga aju väärib võimetekohast arengukeskkonda. Me soovime koolis kasvatada tolerantsust puudega inimeste suhtes."
Matz kehalise kasvatuse tunnis
Kehalise kasvatuse tunnis käimine on Matzile vabatahtlik, kuid samas soovitatav, ütleb koolidirektor Gunnar Polma. Teisisõnu: õpetaja peab koolijuhi sõnul hindama, millistest harjutustest poiss võiks osa saada, milliseid iseseisvalt ja milliseid teistest eraldi teha.
Ka käsitöötunnis peab õpetaja andma Matzile jõukohasid ülesandeid, ütleb direktor. Ja toob näite: sellal, kui teised meisterdavad, võiks Matz arvuti abil mustreid koostada.
Mis juhtus Matziga?
Matz on käteta ja vaid ühe terve jalaga sünnist saati.
Diagnoosiks on düsmeelia – jäsemete või nende osade puudumine.
Tema puue on üsna harv. Eestis võib umbes kümne aasta jooksul sündida üks-kaks last, kel mitme jäseme puue.
Selleks et ta saaks kõndida, vajab ta korralikku jalaproteesi. Peaaegu igal aastal tuleb uus osta.
Kõndima õppis poiss kolmeaastaselt Rootsist saadud proteesiga.
Allikas: Www.Hot.Ee/Matsu1
Samal teemal
| 25.05.2001 | “Ja ta käis!” |
| 07.05.2001 | “Matz on kui väike ingel.” |
