Headusest pakatav "Plink Plonk"
Juba ette paljudes blogides kirgi kütnud murufestival "Plink Plonk 2007" tõi eelmisel laupäeval Tartu laululava ümbrusesse tublisti üle tuhande muusikasõbra. Tuli ka ere päike ja tänavu suvel harva esinev soe ilm ilma vihma ja suuremate pilvedeta.
Plonk-lava oli oma vanas kohas ning Plink-lava paigutatud üsna kitsasse piklikku telki, mis juba oma olemuselt tegi selgeks, et sinna kõik inimesed ei mahu, ning muutis ehk mõne esineja kuulamise ebamugavaks, aga kui tahtmist oli, siis ilma ei jäänud keegi.
Festivali avasõnad külalistele ütlesid Tartu bändid Stereo Chemistry ja Mooses, kellest viimane ühendas endas kõik selle, mis praegu Tartu (ja mitte ainult) muusikas head on – Shelton San, Tartu Popi ja Roki Instituut, Guruhark, Wrupk Urei – suurepärased trummi- ja bassipartiid, ulmelised sündikäigud ja karm kitarr.
Kaunist läti keelest kosmiliste helideni
Välisartistidest astus esimesena üles kahest Edgarsist koosnev Mona De Bo Lätist, kes oli selle festivali kõige meeldejäävamaid ja jõulisemaid bände. Kolmveerand tundi järjest võis kuulda kitarrikäike, millest üks oli geniaalsem kui teine. Isegi läti keel kõlas väga kaunilt. Kahe mehe kokkumäng ja teineteise tunnetamine kumasid läbi iga murdsekundi.
Rõõmsat ja muretut meeleolu külvas üle mitme aasta taas kord esinev Sitimaan, kes tekitas palju uudishimu ja elevust, võrreldavalt Mr. Lawrence’i taasühinemisega "Rabarockil". Mehed tundsid end laval väga hästi ning neid oli mõnus jälgida. Pärast kontserti öeldi kui ühest suust: "Nagu Brainstorm!" Eks need bändid ole ka päris ühevanused, aga kindlasti polnud paljudel aimu, et 17 aastat tagasi alustati ka meie vabariigis säärase muusika tegemist.
Kell 17 oli aeg Eliidi käes, kes seekord oli koosseisus Jaan Pehk, Vaiko Eplik, Chalice, Madis Aesma ja Raul Saaremets. Viimane küll päris õigeks ajaks ei jõudnud ja alguses asendas teda Madis Kirss. Eliit, kes soundchek’is mõned põhistruktuurid kokku leppis, pakkus muigama panevat show’d esinemise algusest lõpuni. Sõna- ja meloodiaosavad Eplik, Pehk ja Chalice moodustavad enneolematult tugeva vokaalse trio, nad tunduvad mõtlevat ja kulgevat ühtedel ja samadel radadel. Mehed teevad tõsise muusika kõrval veidi ka kvaliteetset "pulli".
Pärast Eliiti tuli aasta alguses oma esimese albumiga maha saanud Under Marié kord, kes omakorda andis teatepulga üle Galaktlanile, kelle kosmilised helid täitsid mõnusalt kogu telgi ja selle ümbruse.
Heaoluühiskonna ilusast muusikast massiivse mürani
Red Carpet Soomest ja festivali nimekaim bänd The Concretes Rootsist olid oma olekult üsna sarnased. Mõlemad iseloomustavad väga hästi skandinaavialiku heaoluühiskonna muretut muusikat. Ilusad inimesed, rõõmsad ja väga lihtsad. The Concretesi heli oli lava ees vahuselt pehme ning kindla peale välja minemine lisas neile usutavust.
Venelaste Moj Rakety aga pakkus kuhjade kaupa massiivset müra, nii et ainult tugevamad jäid lava ees ellu. Idanaabritele ei jäänud sugugi alla ka Shelton San, kes ööklubi telgis tänavuse festivali kokku võttis. Öötelgis esinesid veel DJ Pablik Leedust ja Aides.
Karta on, et tänavune "Plink Plonk" pani tugeva märgi maha ja järgmine aasta ei saa ju tulla kuidagi kehvem. Pärast festivalil käimist tunnistasid mitmed inimesed, et nad kogesid nii bände kuulates kui ka publiku vahel liikudes positiivsust ja heatahtlikkust. Ka üsnagi väikesel korraldustiimil jagus silma ja tähelepanu igale väiksemalegi detailile. Sügav kummardus Forwardsi tiimile!
