Collinaks kuuga ei saa. Kohtunikuks küll (1)
Jalgpallimängu lahutamatu osapoole – kohtuniku – töö pole lihtne. SL Õhtuleht proovis selles ametis ette tulevad raskused omal nahal ära. Proovimängus jäid kaardid näitamata, aga penalti sai määratud.
3. märts 2006. Tartu Annemõisa kunstmuruväljak. Päev enne riigikogu valimisi sammun, tagurpidi keeratud punane särk dresside peale tõmmatud, platsile, et asuda elus esimest korda jalgpallimatši vilistama.
Vastamisi on kaks Eesti teise liiga meeskonda – mõlemad Tartust. Esimesed on selga ajanud rohelised, teised kollased vestid ning tõdemus, et Keskerakonna ja Reformierakonna vahelist lahingut on vilistama pandud punane, jõuab meeskondade lõuapoolikute huultele juba enne avavilet.
Lausun, et kui jutt juba valimistele läks, siis äkki tähendab punane ikkagi sotsiaaldemokraati, kuid naljast aru ei saada.
Hinge poeb kahtlane ärevus.
Esimesse loengusse hilinesin
Mõte jalgpallikohtunikuks õppimisest oli mul meeles mõlkunud paar aastat. Jaanuari lõpus vastavat kuulutust lugedes leidsin, et aeg on küps. Olgu mainitud, et arvestatav kohtunikutöö kogemus oli saalihokist olemas.
Igatahes 6. veebruaril seadsin sammud kohtunike kooli esimesse tundi. Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) peakohtuniku Uno Tutki läbiviidud kursusele oli kogunenud 34 potentsiaalset vilemeest. Ainsana hilines allakirjutanu.
Esmalt meenutas Tutk kuulajaskonnale viimase MM-finaalturniiri ja 1966. aasta MM-finaali näitel, kuivõrd tähtis roll kohtunikel kanda on. Vastutusekoormale ehk piitsale pakkus ta küll kohe kõrvale ka präänikut ja meenutas, et tegemist on hobiga, mida tasustatakse.
Seejärel asuti pikema tseremooniata jalgpallireegleid lahti seletama.
Kellele pool, kellele pall
Tagasi Tartusse. Mängu alustamine sujub ilma tõrgeteta. Unustamishirmu tõttu juba kodus dressipluusi taskusse pandud ühekroonist münti ma maha ei pilla ja see, et loosi võitja peab valima poole ja kaotaja saab palli, püsib kenasti meeles. Väljakul viibivad mängijad üle loetud ja väravavahtide valmisolek kontrollitud. Kas veel midagi? Vist mitte...
Avavile!
Kohanemisaega algajale vilemehele ülearu ei anta. Juba teisel minutil tuleb ära vilistada karistuslöök, millega reeglite rikkuja nõustuma ei kipu. "Laata" siiski ei järgne. Vaid kaks minutit hiljem annan aga vile ja osutan käega keskpunktile – 1:0 rohelistele. Kohe meenub, et suluseisu hindamine ununes täielikult, õnneks puuduvad ka vastavasisulised protestid.
Mängu jätkudes tuvastan, et keskväljal jään pahatihti mängijatele jalgu. Pallile õnneks siiski mitte. Otsustan, et probleemiks on vähene liikumine ja võtan nõuks rohkem joosta. See väsitab ja 15 minuti järel on kohtunikul higi korralikult lahti.
Peagi langetan otsuse, millega praegugi rahul olen. Roheliste ründaja tsenderdab ja kollaste väravavaht lükkab palli õnnega pooleks eemale. Mänguvahend jõuab ründaja kaaslaseni, kes asub seda taas värava ette läkitama, kui annan vile ja peatan mängu.
Mitme mängija näod küsivad: mis lahti? Karistuslöök kaitsvale võistkonnale. Tsenderdaja jooksis värava ette tõtates õlaga väravavahile õlga. Et see juhtus väravaala sees, on tegemist rikkumisega. Kuuldes vile põhjust, ründaja-poolseid proteste ei järgne.
Tunnen, kuidas eneseusku peegeldav mõõdupuu mitme pügala võrra ülespoole liigub.
Kas tõesti punane?
Äravilistatud olukord on üks paljudest jalgpallireeglistiku vähetuntud nüanssidest. Tagantjärele vaadates on tegemist loogilise ja kompleksse süsteemiga, kuid seda peatüki kaupa omandades on uut, üllatavat ja küsimusi tekitavat materjali küllaga.
Kolmanda (minu jaoks teise) loengu alguses lasi Tutk kursantidel ennast proovile panna FIFA koostatud testis. Videolt näidati 16 olukorda, millele meil hinnang tuli anda. Võimalusi oli neli: viga polnud, viga, viga+kollane kaart, viga+punane kaart.
Sain kirja 13 õiget vastust. Tutk: "Esimese korra kohta täitsa tubli." Endalegi üllatuseks olin kõigi kolme eksimuse puhul ilmutanud liigset leebust. Sõpradega mängu vaadates kipun ju enamasti liiga karme karistusi nõudma.
Videol näidatud olukordades jagasid õigust Euroopa tipparbiitrid ja vigu tuli ette neilgi – karistamata jäi näiteks David Beckhami jalas luu murdnud Diego Tristan – ning Tutk meenutab, et kokkuvõttes on tegemist inimestega ja eksimine on inimlik. Tipud eksivad lihtsalt haruharva.
Sajatused ei jää kuulmata
Mäng Tartus kogub aga pöördeid. Koosseisu poolest noorema meeskonna ehk roheliste söödud jõuavad adressaadini märgatavalt sagedamini, kui tagaajajate passid. Seda peegeldab ka mänguseis, mis on esimese poolaja lõpuks 5:0.
Võinuks olla 6:0, kui kohtunik poleks ühte väravat lugemata jätnud. Kaks ründajat jõudsid kaitseliini selja taha väravavahiga silmitsi. Pallivaldaja otsustas söödu kasuks. Kaasmängija oli aga temast eespool ja jäi seetõttu suluseisu.
Kõhklusmomenti ei tekkinud. Käsi vabalöögi märgiks püsti ja paar sõna otsuse selgitamiseks. Ründajad apelleerivad, et olid ühel liinil, kaitsjad on otsusega muidugi rahul.
Mäng taaskäivitatud, kostub väljaku äärest mu kõrvu väravast ilma jäänud meeskonna treeneri sajatustiraadi lõpp: "...suluseisu jaoks on olemas piirikohtunikud."
Piirikohtunikud on tõepoolest väärt mehed. Eestis suisa haruldused, sest kohtunike nappuse tõttu neid vähem tähtsates liigades ei kasutata. Tipptasemel muidugi ilma lipumeesteta läbi ei saa. Lisaks suluseisu jälgimisele on neil veel mitu ülesannet, vältimatu on koostöö peakohtunikuga.
Tänapäeva tippjalgpall on muutunud sedavõrd kiireks, et väljakukohtunikul on ebareaalne igat intsidenti paari meetri pealt jälgida. Seetõttu ongi koostöö brigaadi liikmete vahel ülitähtis.
Kuidas lahmakat jalgpalliplatsi kontrollida? "Peakohtuniku nägu peab olema suunatud palli ja abikohtuniku suunas nii, et nende vahele jääks pall," ütleb kuldreegel.
Penalti! Läks vist õigesti...
Teine poolaeg. Kollased on muutunud tunduvalt tegusamaks ja kontrollivad mängu. Midagi ülearu ohtlikku ei tekitata ja kohtuniku jaoks keerulisi olukordi eriti ei sünni. Ühe korra jään siiski unistama ja pean audi määramisel heale õnnele lootma. Šansid õnnestuda on 50%, kuid mängijate otsusejärgne kehakeel osutab üheselt: panin mööda.
Peagi saabub kohtuniku jaoks tõehetk. Kollaste kapten alustab keskväljalt triblingut möödudes kaitsjatest nagu postidest. Slaalom viib ta karistusalasse vastaste vahele...
Näen kaitsja jalasirutust ja järgmine hetk on ründaja kõhuli. Penalti!
Vile liigub huultele kiiresti, käsi osutab penaltipunktile. Kaitsjate proteste ei järgne. Läks vist õigesti, järeldan.
Penalti realiseeritakse. Keskringis mängu taasalustades piilun veidi arglikult kannatanud meeskonna treeneri poole, kuid sugeda ei saa mitte mina, vaid tema kaitsjad. "Viga tuleb teha enne karistusala," kostub üle staadioni.
Muuseas. Penalti on ainus sündmus, mis lubab kohtunikul mänguaega pikendada. Tavaline karistus- või nurgalöök piisav põhjus ei ole.
Kohtunik jääb enesele kindlaks
Nurgalöökidest rääkides, siis paar minutit enne lõppu, kui seis juba 8:1, jään ühe spurdiga lootusetult hiljaks ja kui pall üle otsajoone läheb, näitan väravaesist lahtilööki. Ründaja haarab kahe käega peast ja palub teda katnud kaitsjal öelda, et õige otsus olnuks nurgalöök.
Kaitsja kinnitab ründaja sõnu. Muuta otsust või mitte? Jätan muutmata, suuremaid ektsesse külle ei järgne, aga keskväljal tähendab nurgalöögist ilma jäänud meeskonna kapten: "Treeningmängus võib otsust muuta küll, kui kaitsja tunnistab, et pall temast välja läks. Ega keegi seetõttu halvasti ütlema ega vaatama ei hakka."
Võimalik, lausun endamisi. Aga kas ka suluseisutemaatikat kommenteerinud treener?
Meelde tuleb Tutki lausutud mõttetera, kui kursusel kõik 17 jalgpallireeglit läbi olid võetud. "Kõige tähtsam on kirjutamata 18. reegel: kohtunik peab kogu aeg mõtlema, kuidas neist 17st kinni hoida."
Lõpuvile.
Tutk: kohtunikke on alati puudu
Selle kevade kohtunike kooli esimesse loengusse saabus 34 huvilist, nende seas ka mõned õrnema soo esindajad. Eesti Jalgpalli Liidu peakohtunik Uno Tutk tõdeb, et osalejate arv tõuseb veidi iga aastaga, kuid selle põhjal veel järeldusi teha ei saa. "Olen väga rahul, kui seekordsest koolist tuleb meile juurde 20 kohtunikku."
See poleks kaugeltki mitte piisav, ent suur abi siiski. Tutk võtab appi matemaatika. Eesti meistrivõistlustel osaleb umbes 150 võistkonda, mis tähendab, et igal nädalavahetusel tuleb teenindada 75 mängu. Ideaalis oleks igaks mänguks vaja kolme kohtunikku, kuid kolmandast liigast allapoole ja ka naisteliigades määratakse mängudele vaid peakohtunik. Rohkemaks pole lihtsalt võimalusi.
"Meil on umbes 150 tegevkohtunikku, aga vaja oleks vähemalt 225. Lisaks on neist 150st igal nädalavahetusel umbes viiendik muude kohustustega seotud. Samuti on nende seas ka tegevmängijaid, kes peavad eelkõige arvestama oma meeskonna huvidega ja saavad alles seejärel mängu vilistada võtta."
Mis kasu saab inimene jalgpallikohtunikuks hakkamisest? "Esimene ja kõige tähtsam, et ta saab endale huvitava hobi. Tõsi, selle eest makstakse, kuid raha pärast vilistama hakata ei saa," manitseb Tutk.
Eesti meistriliigas teenib peakohtunik ühe mänguga 1500 krooni miinus maksud. Abikohtuniku teenistus on 75% peakohtuniku omast. Rahvusvahelisel tasemel – ka äsjaalustanud Balti liigas – on summad märgatavalt suuremad.
Võrdluseks andmed korvpallist. Eesti meistriliiga põhihooajal teenib kohtunik 800–1300 krooni kätte sõltuvalt kategooriast. Play-offis võivad summad ulatuda 2000 kroonini.
Eestis on hetkel seitse FIFA litsentsiga kohtunikku: väljakukohtunikud Sten Kaldma, Hannes Kaasik ja Maaren Olander ning abikohtunikud Hannes Reinvald, Eduard Rõžov, Dmitri Vinogradov ja Jaanus Mutli. Neist Olander arvati äsja Euroopa 24 parima naiskohtuniku sekka.
Eesti TOP-kohtunike rühma kuulub 35 arbiitrit, kellest 17 on peakohtunikud. Lisaks väga heale reeglite tundmisele tuleb sinna pääsemiseks tõestada ennast väljakul ja läbida füüsilised katsed.
Need pole kergete killast. Esmalt 6x40 meetrit, kus iga lõigu läbimiseks on aega 6,2 sekundit ja alguspunkti naasmiseks 30 sekundit. Seejärel 20x150 meetrit, kus iga lõigu läbimiseks on aega 30 sekundit. Lõikude jooksmise vahel tuleb 40 sekundiga 50 meetrit edasi liikuda.
Kui kiiresti on võimalik karjääri teha? "Nullist alustajal on reaalne kolmanda aasta lõpus meistriliigas peakohtunikuna kätt proovida," märgib Tutk, kuid lisab, et nii kiire arengu on suutnud läbi teha mõni üksik kohtunik.
Kas sina sobid vutikohtunikuks?
Kui vastad õigesti 75%-le küsimustest, võid ennast jalgpallireeglite alal igati kompetentseks pidada.
Millised on jalgpalli värava mõõdud?
a 2,40x7,34 m
b 2,44x7,32 m
c 2,32x7,44 m
Kui väljakul on korraga kaks palli, siis kohtunik...
a Peab kohe peatama mängu ja eemaldama teise palli
b Lubama mängul jätkuda seni, kuni teine pall hakkab mängu segama
c Lubama mängul jätkuda ning peatama mängu kohe, kui ohtlik moment on möödas
Kui vahetusmängija siseneb väljakule ilma loata hetkel, kui pall on mängus, siis kohtunik jätkab mängu...?
a Karistuslöögiga sealt, kus rikkumine toimus
b Vabalöögiga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas
c Kohtuniku palliga sealt, kus antud hetkel pall oli, kui kohtunik mängu peatas
Millal võib mängija, kelle kohtunik on saatnud väljakult välja oma varustust korrastama, taas siseneda väljakule?
a Kui pall on mängus, kohtuniku loal
b Ükskõik millal, kohtuniku loal
c Kui pall on mängust väljas (kui on mänguseisak), kohtuniku loal
Kui mängija on saanud kokkupõrkel arvatavasti peavigastuse, siis kohtunik...?
a Laseb mängul jätkuda ja katkestab siis, kui pall on läinud mängust välja
b Katkestab mängu kohe ja kutsub arsti väljakule
c Kutsub arsti keset mängu väljakule
Kohtunik võib oma otsust muuta...
a Igal hetkel
b Eeldusel, et ta ei ole mängu taasalustanud
c Abikohtunikuga kokkuleppel
Mida peab abikohtunik jälgima penaltilöögi ajal?
a Kas väravavaht liigub ettepoole enne lööki
b Kas pall läks väravasse ja kas väravavaht liigub ettepoole enne lööki
c Kas pall läks väravasse ja teiste mängijate sisenemist karistusalasse
Üks abikohtuniku esmastest põhikohustustest on...?
a Alati parandada väljakukohtuniku vale otsust
b Näidata, kui mängijat ei pea karistama suluseisus olemise eest
c Alati olla ühel joonel eelviimase kaitsva mängijaga
Mille järgi arvestab kohtunik poolajal tekkinud ajakadu?
a Mängijate vahetamise + vigastuste hindamise järgi
b Mängijate vahetamise + vigastuste hindamise järgi + antud kaartide eest
c Mängijate vahetamise + vigastuste hindamise järgi + aja raiskamise järgi
Kuidas toimub korrektne lahtilöök?
a Kui palli lüüakse ja see liigub
b Kui pall on pärast lööki ettepoole teinud tiiru ümber oma telje
c Kui palli lüüakse ja see liigub ettepoole
Mis on kohtuniku otsus, kui mängija, kes sooritab lahtilööki, libastub pärast lööki ja puutub palli käega enne, kui ükski teine mängija seda puutuda on jõudnud?
a Korrata lahtilööki
b Anda vabalöök vastasvõistkonnale
c Anda karistuslöök vastasvõistkonnale
Kas mängijat, kes seisab suluseisus väravaesise lahtilöögi ajal, ...
a Karistatakse suluseisus olemise eest vaid juhul, kui ta sekkub mängu
b Ei karistata suluseisus olemise eest
c Karistatakse suluseisus olemise eest
Kollast kaarti näidatakse milliste alljärgnevate vigade puhul?
a Ebasportlik käitumine, sülitamine, mängureeglite järjekindel eiramine, viivitamine mängu jätkamisega
b 9,15 m vahemaa eiramine, tahtlikult väljakult lahkumine ilma kohtuniku loata, viivitamine mängu jätkamisega, näitab sõnas või teos välja eriarvamust
c Tõkestab vastasmängija liikumist, ebasportlik käitumine, 9,15 m vahemaa eiramine, siseneb või taassiseneb ilma kohtuniku loata
Kui mängija lööb väljastpoolt oma karistusala karistuslöögi otse oma väravasse, siis...
a Antakse nurgalöök vastasvõistkonnale
b Värav loetakse
c Karistuslööki korratakse
Mängija, kes sooritab penaltilööki, lööb palli õrnalt edasi. Lööja võistkonnakaaslane tormab pärast puudet kasti ning lööb palli väravasse. Millega mängu jätkatakse...?
a Lahtilöögiga keskelt
b Vabalöögiga
c Penaltilööki korratakse
Mida peab kohtunik tegema, kui küljesissevise sooritatakse valest kohast?
a Laskma samal võistkonnal teha see sissevise uuesti, aga nüüd õigest kohast
b Andma sisseviske õiguse teisele võistkonnale
c Laskma mängul jätkata
Mängija lööb palli oma väravasse väravaesisest lahtilöögist (5 m löögist). Mäng jätkub...?
a Nurgalöögiga
b Värav loetakse ja lahtilöögiga keskelt
c Väravaesist lahtilööki korratakse
Kaitsja lööb väravaesise löögi oma väravavahile, kes asub väljaspool karistusala, ning väravavaht triblab palli tagasi alasse ning võtab kätte. Kohtunik...
a Määrab uue väravaesise löögi
b Määrab vabalöögi
c Lubab mängul jätkuda
Ühe võistkonna abitreener ei ole pidevalt rahul kohtuniku otsusega ning valjuhäälselt näitab seda ka välja. Kohtunik...
a Hoiatab teda ebasportliku käitumise eest kollase kaardiga
b Saadab ta väljaku äärest minema
c Ei pööra sellele suuremat tähelepanu
Vastused:
b, c, b, c, b, b, b, c, c, c, c, b, b, b, a, a, b, c, b, b.
Kas teadsid, et...
nurgalipp peab ohutuse eesmärgil olema vähemalt 1,5 meetri pikkune. Lühema lipu korral võivad mängijad ennast ära mulgustada.
jalgpalliväljaku pikkus on 90–120 m ja laius 60–90 m. Lisaks peab olema väljak ristküliku kujuline, mis tähendab, et 90x90 m väljakul mängida ei saa 91x90 väljakul aga küll. Rahvusvahelised standardid on siiski karmimad – pikkus 100–110 m, laius 64–75 m.
penaltit ei lööda sugugi mitte täpselt 11 meetri pealt. Nimelt on kogu karistusala täpne mõõdustik paika pandud Inglise süsteemi järgi. Karistusala pikkus on 18 jardi (16,46 m), penalti lüüakse 12 jardi pealt (10,97 m) ja väravavahi ala pikkus on 6 jardi (5,48 m). Karistuslöögi ajal ei pea vastased seisma mitte 9 meetri, vaid 10 jardi (9,14 m) kaugusel.
penaltist pole omavärava löömine võimalik. Penaltilöök peab liikuma ettepoole ja kui pall juhtubki latist või postist uskumatult suure põrke saama ja tuul selle vastasväravasse kannab, määratakse vastase kasuks nurgalöök, ei enamat.
kaasmängija kukil õhuvõitluses edu saavutamine on keelatud. See kuulub trikitamise alla, mille eest karistatakse kollase kaardiga. Samasse liigituvad ka väravalati küljes rippudes palli mängimine ja Eesti ekskoondislase Risto Kallaste firmamärk 90ndate algusest ehk saltoaut.
kui pall mängu käigus katki läheb ja seejärel väravasse jõuab, siis tabamus loeb. Seega varbaga antud litaka järel ennast väravasse vinditav pallinahk on sama legitiimne kui pommlöök ristnurka.
audisisseviske ja väravaesise lahtilöögi puhul suluseisureegel ei kehti. Seda kasutas mängijakarjääri ajal kavalalt ära Aivar
Pohlak, kes enda meeskonna väravalöögi ajal tihtipeale vastase karistusala lähedale "saapapaelu korrastama" jäi. Suur oli vastaste üllatus, kui ründaja Pohlak väravavahiga üks-üks olukorda sattus ja abikohtuniku lipp ei tõusnud.
