Lauljatar JZ Belle: «Õnneks ma ei ole lesbi. Praegu.» (15)
Lauljatar JZ Belle on enne oma järjekordse sooloplaadi üllitamist elevil, on ju enamik sellel leiduvate laulude tekste otsekui tema enda elust maha kirjutatud. Üks neist – «Sõbranna» – on aga eriti intrigeeriv, sest jutustab tema lesbilisest sõbrannast.
Et laulutekste rahus ja vaikuses kirjutada, sõitis loometiim päevadeks metsade ja rabade vahele turismitallu, mobiiltelefonid lülitati välja ja keskenduti täiega poeesiale. «Kõik metsas sündinud laulusõnad on minu elust,» ütleb JZ Belle, kodanikunimega Tatjana Mihhailova. «Mõnes laulus on kõik üsna otse välja öeldud, mõnes nii-öelda läbi lillede.»
Kui üks neist – «Kaasa mind vii» – jutustab piiga Kohtla-Järvelt Tallinna tulekust, siis teine – «Teemant» – on mõistulugu armastusest. Laulu «Sõbranna» temaatika kerkis JZ Belle`i elus tulipunkti läinud varakevadel. «See oli nagu emotsioonide laviin,» ütleb lauljatar.
Kuidas teie sõprus alguse sai?
«Mul oli paar aastat tagasi käsil üks projekt, milles kaasa lõin. Saime seal tuttavaks, ehkki olin teda ka varem näinud – tegemist on avaliku elu tegelasega. Tuntud inimene, nii et igaks juhuks ma tema nimele isegi ei vihja.»
Laulja, näitleja, tantsija, poliitik?
«Poliitik ta ei ole, aga tal on mitu asja alati käsil. Jõuab kõike igal pool. Igatahes saime tuttavaks ja mina suhtusin temasse eelkõige kui inimesse, kellega sai rääkida. Aval ja šeff inimene. Hakkasime koos pidudel ja kinos käima. Naine saab naisest paremini aru, meil käis minu meelest selline hingesuguluse värk korraks läbi.
Ta on sama hull nagu mina ja selline naiselik, aga minust sutsuke veel pöörasem. Otseütleja, kui pidutseb, siis metsikult. Tal läheb iga pidu pööraseks.»
Kuni ühel hetkel…
«Hakkasin talle vist kuidagi rohkem meeldima kui tema mulle. Või noh… Tal tekkisid tunded. Hakkas kuidagi vihjama… Ilma naljata. Algul oli küll, et tegi nagu nalja, kui küsis, kas ma olen kunagi naisega olnud. Tavalised küsimused. Algul oli suht pull, mängisin ja naersin kaasa, ütlesin, et muidugi olen. Et on olnud küll ja teeme küll. Aga kui asi hakkas kiskuma sinnapoole, et ta mõtleb seda tõsiselt, siis ütlesin endale: oot-oot-oot…»
Ta hakkas tegutsema?
«Noh, mitte otseselt, et tuli ja surus nurka ja nii edasi. Aga lihtsalt see füüsiline kontakt oli teistsugune. Inimesed saavad ju aru, kui midagi toimub. Midagi, mis ei ole see, mida oled oodanud.
Algul oli naljakas, siis vaatasin, et oi, kui huvitav – ükski naine polnud mulle nii avalikult külge löönud. Siis vaatasin, et oh sa, päris huvitav. Aga siis – ma ei tahtnud temaga riidu minna, ma ei tahtnud sõpra kaotada. Pidin otse vihjama, et veel pole õige aeg, vara veel. Et võib-olla kunagi hiljem… Nii see lugu oligi.»
Mis teie vahel sellest ajast on muutunud?
«Suhtleme edasi, aga mitte nii tihti. Praegu mul polekski aega – löön ju kaasa muusikalis «Fame», varsti ilmub plaat.
Saan aru, et pole kuigi meeldiv, kui sulle korvi antakse, aga ma ei usu ka, et tal väga suured lootused olid. Võib-olla mõtles lihtsalt, et äkki õnnestub. Sõprus pole läbi, aga ma ei tea, äkki ta loodab, et mõtlen ümber. Ta pole ahistaja. Noh, kui oligi natuke, siis oli see meeldiv ahistamine või nii, mitte rõve ega nõme, vaid naljakas. Otsustasin mitte kaasa mängida, sest hoolin temast. Arvasin, et kui kaasa mängin ja pärast ütlen I`m sorry, teeks see talle haiget.
Mul on palju ebatraditsionaalse orientatsiooniga sõpru. Ka naisi. Aga nemad pole kunagi midagi üritanud.»
Mis oleks võinud juhtuda, kui mänginuksid kaasa?
«Ma ei tea, äkki meeldiks. Siis oleksin kah üks nendest. Üks vähestest.
Vanemad oleksid mind raudselt mõistnud, eriti mu avatud mõtlemisega ema. Aga vanaemaga tekiksid probleemid. Üks venekeelne ajaleht kirjutas minust suure stoori, ja kohe esikaanel oli kirjas, et olengi lesbi. Seda näitas ka PBK telekanal ja vanaema halas terve nädala, et mida küll naabrid nüüd arvavad. Vanemate inimeste eluväärtused on hoopis teised.
Et minust aga paugupealt oleks lesbi saanud – mulle meeldivad ju mehed endiselt. On meeldinud ja meeldivad.»
Äkki oled lihtsalt latentses arengustaadiumis?
«Äkki olengi. Aga praegu küll ei tule see kusagilt välja. Mulle meeldivad naised, imetlen naiste ilu. Päris naljakas, kui oma mehega läheme välja, siis vaatame neid koos. Vaatan ka mehi. Siiski – praegu pole küll sellist tunnet sees, et tahaksin naisega saada sama, mida saan mehega.»
Kuidas sõbrannal isiklikus elus läheb?
«Veel üsna hiljuti oli ta mehega koos. Leidis mehe pärast seda, kui ta minult korvi oli saanud.»
Sõbranna
Autoga sa sõidad ette,
Alasti sa hüppad vette
Parimaks sõbrannaks sa
Vabameelne blonditar
Meeldib piiluda sul mind
Tähele ei pane sind
Tantsima mind kutsud tihti
Reeglid sulle siin ei kehti
Kuigi erinev sa oled,
parimat sõbrannat mul ei ole
Jah sa eriline oled, tahan öelda
Refr.: Ma ei hooli kes sa oled
Miks sul meest veel ikka pole,
sõbranna
Miks sind vikerkaare värvid,
Kutsuvad kui valged pärlid,
sõbranna
Mulle avada võid end
Kuigi pole sinu vend
Mõistan siiski sinu elu
Ja su tüdrukute ilu
Ära pelga, ära peida
Saladust ma oskan hoida
Mulle see ja sulle too
Huvitava elu lood
