«Double Damage»: Horricane & No-Big-Silence (12)
Järgmisel reedel annavad Horricane ja No-Big-Silence Rock Cafés topeltkontserdi, esimene neist esitleb ühtlasi oma debüütalbumit.
Ükski Eesti rajurokibänd pole teinud nii lühikese aja jooksul nii peadpööritavat karjääri kui Horricane. Siinse hevikildkonna mõistes tõelistest isakestest koostatud grupi tähelend algas esimesest kontserdist 2002. aastal, kogus hoogu mulluse tippkvaliteetse demoplaadi «The Lynch-Lawyers’ Death Squad» najal, mis tõi bändile maailma mastaapideski arvestatava plaadilepingu vana ja tugeva underground-firmaga Black Mark ning tipneb 4. novembril Rock Cafés kardetavasti tänavuse põrutavaima lavalise ülesastumisega koondnimetuse Double Damage (umbkaudses tõlkes «topeltlöök») all. Horricane’i ekstreemmetallistidele sekundeerivad elektrorokkarid bändist No-Big-Silence. Jätkatakse Metsatöllu alustatud tervitatavat traditsiooni – ööklubi saali lubatakse ka alla 18aastased huvilised.
Allakirjutanu lubas natuke rohkem kui aasta tagasi ilmunud arvustuses, et ajab habeme maha, kui Horricane aasta jooksul arvestatava rahvusvahelise plaadifirmaga lepingu ei sõlmi. Habe on alles, leping taskus ja album «The Lynch-Lawyers» kohe-kohe ilmumas. Kiirete asjatoimetuste kõrvalt leidis Erki Hirv aega vastata ka mõnedele urgitsustele.
Horricane’i edu ei tundu olema juhuslik – professionaalset promotööd läks teie demo alla kõvasti ja tulemused ei lasknud end kaua oodata. Või oli see siiski vedamine? Või on asi hoopis tutvustes?
Sul on õigus, edu pole juhuslik. Plaadileping, eriti just Lääne-Euroopa firmaga oligi seatud peamiseks eesmärgiks, teadlikult jäid promoringist välja USA ja muud piirkonnad. Edu pandiks oli pidev ja sihikindel töö ja võimalikult paljude selliste inimeste kaasamine, kes oskasid head nõu anda (suur tänu neile siinkohal). Tekkis hasart välja uurida, kas tundmatul Eesti metal-bändil, kes on oma senise eksistentsi keldris veetnud, on võimalik saada leping või mitte.
Hasardist kujunes vajadus tõestada, et see on võimalik. Valisime paarsada plaadifirmat Euroopast, keda pommitama asusime, tagasisidet saime ehk viiendikult, konkreetseid pakkumisi oli viis, kui mälu ei peta. Miks just Black Mark? Ehk tundus just see legendaarne Rootsi firma tol hetkel ahvatlevaim ja kõige uskumatum. Meie esimene küsimus oli, et kas tõesti Black Mark tunneb meie vastu huvi? Ja mis siin salata, me endi muusikaline eelistus mängis rolli ja Black Marki pakkumine oli parim.
Mis saab edasi nüüd, kui bändiga jätab hüvasti enamiku palade ning bändi kontseptsiooni autor Andre Pichen?
Sellele küsimusele keskendume alates 5. novembrist. Tõsi ta on, et Pichen on seni olnud peamine loominguliste ideede generaator. Aga eks aeg annab arutust. Pichen lihtsalt pidi selle otsuse oma elus tegema ning esmapilgul võib tunduda, et see on Horricane’i lõpp, kuid samas võib see olla hoopis võimalus teistele oma mõtteid ellu viia. Kindlasti muutub bändi nägu, aga mitte stiil. Meil on piisavalt motivatsiooni, kogemusi ja oskusi, et edasi minna. Usun, et uued lood ja uudised ei lase end kaua oodata.
Miks peaks teie kontserdile tulema inimene, kes rajurokki iga päev ei kuula ning siinsete metallpeade tegemistega end kursis ei hoia?
Väga raske on kirjeldada oma muusikat kellegi, kes rajurokiga üldse kodus ei ole, kuid proovin. Horricane’i muusika on raske ja veniv segu madalhäälestusega kitarririffidest ja skisofreenilistest kuid hoolikalt arranžeeritud meloodiatest, vürtsitatuna klassikaliste orkestri-instrumentidega. Death metal kahtlemata, kuid kindlasti selle žanri modernsem ja uuenduslikum väljendusviis. Muusika ei ole ülikiire, vaheldusrikkus peitub pigem rütmides.
Miks valisite lavapartneriks just No-Big-Silence’i, kelle muusika teie omast vägagi erinev on? Kumb on peaesineja? Või on NBS-i tuntud nimi vaid publikumagnetiks?
No-Big-Silence on Eesti vanemaid ja professionaalsemaid industriaal-metal’i kollektiive. Jah, muusika on erinev, kuid suhtumine sellesse, kuidas bändid ühise nimetajaga muusikat teevad, on samasugune. Teineteise «kompamise» käigus otsustati koos kontsert teha – Horricane otsis väljundit, No-Big-Silence otsis kaasesinejat, kel oleks publikule midagi öelda. Bändid tegelikult teineteisele võõrad pole, koos on ikka kergem nõu ja jõuga hakkama saada.
Esinete 4. novembril kaks korda, kõigepealt õhtupoolikul ekstra alaealisele publikule.
Toimub kaks show’d, esimesel neist on ööklubi võimalik külastada ka alaealistel ja vastavalt seadusele sobival kellaajal. Põhjus on väga lihtne – sellise muusika kuulajaid on väga palju ka alla 18aastaste seas, kel muidu puuduks võimalus seda elavas esituses nautida. Päevasel ja õhtusel kaval suurt vahet olema ei saa, midagi lastele keelatut hilisemal kontserdil lavale ei tooda. Formaadi tingivad eelkõige riigi alkoholipoliitika ja ööklubi kodukord.»
Vaata ka: www.horricane.com, www.no-big-silence.com
