Elu päästa on hea, ilus ja armas tunne! (13)
Kahe lapse elu päästnud Angela Olt kinnitab, et inimelu päästmisega võrreldavat tunnet annab otsida. Oma teos ei leia ta aga midagi kangelaslikku: «See kõlab küll klišeelikult, aga tegin seda, mida igaüks oleks teinud.»
«Loomulikult mäletan sellest päevast kõike,» ütleb häirekeskuse Ida-Eesti keskuse päästekorraldaja Angela Olt tänavust 27. veebruari meenutades. See oli teistmoodi päev.
Angela sõnul satuvad rasked liiklusõnnetused miskipärast alati just sellele päevale, kui tema kord on häirekeskuses valvata. Aga 27. veebruaril jäi ta haigeks ja sõitis koju. Autot juhtis tema mees.
«See oli imelik päev, vaheldumisi sadas lund ja paistis päike,» meenutab Angela. Ta mäletab, kuidas otse nende ees keeras Tallinna–Narva maanteelt Rakvere poole suur veoauto.
Kuidas õnnetus juhtus, ta ei näinud – kõik käis nii kiiresti. Lihtsalt järgmisel hetkel oli tee autotükke täis külvatud. Veoauto oli sõiduautoga kokku põrganud.
Aastaid kiirabis töötanud ja esmaabi õpetanud Angela tormas kohe vrakkide poole. Vigastatuid oli seitse, neist kaks olid väikesed lapsed. Angela märkas esialgu vaid üht last – teine oli nii tilluke, et esmalt pidas ta seda nukuks.
Lapsed olid teadvuseta, suuremal oli üsna ränk peavigastus. Ülejäänud autos viibinuist olid teadvuseta veel üks mees ja naine.
«Tegelikult ainult tundub, et mina tegin seal ei tea mida,» jääb päästja tagasihoidlikuks. Teistest õnnetuspaigas kinni pidanud autodest väljunud inimesed olid esialgu pisut ähmis, kuid Angela juhendamisel suutsid nad lõpuks palju head teha.
«Näiteks olid seal naised Lääne-Virumaalt Pajustist, kes täitsid täpselt minu juhiseid ja tegid pisikese lapse heaks määratult palju. Nad olid hingega asja juures, soojendasid teda ja jälgisid tema hingamist,» kiidab Angela.
Teine laps viidi ühe mehe autosse, kahasse autoomanikuga hakkas Angela teda elule tagasi tooma. Ta on rahul, et uhkete autode omanikud ei kartnud kalleid masinaid verega määrida; keegi ei minestanud ega paanitsenud.
Õnneks tuli kiirabi väga ruttu ja lapsed jäid elama.
Angela ütleb, et inimelu päästmise võimalus ongi peapõhjus, miks ta häirekeskuses töötab: «See on hea, ilus, armas tunne!»
Kuidas aga tavalisel tööpäeval hädaabinumbril helistanud õnnetuse pealtnägijaid šokist üle aidata ja tegutsema utsitada, on Angelal lihtne ja tõhus nipp:
«Loen talle sõnad peale ja ütlen ka naistele: olge mees ja võtke ennast kokku! Ja tavaliselt annab see tulemusi.»
Kakskümmend seitse vaprat
Eile kell 15 andsid siseminister Kalle Laanet ja päästeameti peadirektor Mati Raidma Eesti tuletõrje 86. aastapäeva puhul pidulikult üle aumärgid elupäästjatele.
Päästeteenistuse Lõvi medaliga tunnustati tuletõrjujaid-päästjaid Tarmo Pööri, Mihkel Merimaad, Erki Keelt, Kaimar Lempud, Rasmus Laari, German Kutepovi, Erik Kokka, Andres Mummat, Aleksandr Babkinit, Andrei Bibat, Margus Karjast, Aleksei Balõberdinit, Roman Krentselit, Dmitri Tšitšejevit, Vladimir Gratšjovi, Peeter Sermatit ja Sergei Menkovi ning häirekeskuse päästekorraldajat Angela Olti.
Samuti saavad selle autasu üheksa vaprat eraisikut. Valdeko Helvik ja Raiki Lindvest päästsid mullu 6. augustil Salmistu rannas uppumissurmast 10- ja 15aastased tüdrukud, trotsides pimedust, vihma ja tugevat tuult.
Lääne-Virumaal Liigvallas elav Leena Lutter tõi 22. juunil põlevast korterist välja kolme-, nelja- ja kuueaastase naabrilapse.
Mereakadeemia tudeng Raimo Arumäe tõi 30. aprillil Lääne-Virumaal Vaekülas leekides elumajast välja vanema mehe ja hakkas enne tuletõrje saabumist koos sõbraga hoonet kustutama.
Bussiga 5. jaanuaril Tartusse sõitnud Vladislav Kuznetsov, Aivar Pere ja Krista Elgas päästsid samas bussis reisinud Hollandist pärit vahetusüliõpilase Chrisi. Noormeest tabasid krambid, ta kaotas teadvuse ja tema süda seiskus. Kiirabi saabumiseni elustasid teda Vladislav, Aivar ja Krista.
Gümnaasiumiõpilane Robert Sarv tõi 10. juulil Valgamaal Pedeli jõest välja vee alla vajunud mehe.
Noorim päästja on 12aastane Saaremaa koolitüdruk Kaie Kiil, kes tänavu veebruaris märkas jalgrattaga koju sõites teel lebavat vanainimest ja jooksis abi järele. Pärast 84aastase naise elu päästmist korjas Kaie teelt kokku ka tema kompsud.
