Pihuarvutikiirkiri (4)
Kujutage ette, et peate e-kirja kirjutamiseks ekraanil punktide vahele joonekesi vedama ja sedasi tähti moodustama. Pole just kõige mugavam? Ometi on arvutitootja IBM teadurid veendunud, et just täpikeste ühendamisest puutetundlikul ekraanil saab uus viis, kuidas pihuarvutiga märkmeid teha või mobiiltelefoniga tekstisõnumeid saata.
IBMi nupumehed on valmis saanud tarkvara, mis tunneb ära sõnamustrid. Tulevikus saab just sellest lahendusest mobiilseadmete omavahelise suhtlemise standard, väidab IBMi esindaja Shumin Zhai enesekindlalt. Nime Shark (Shorthand-Aided Rapid Keyboarding) kandev pro-gramm on oma loojate sõnul täiesti valmis.
Autorite kõige optimistlikuma ennustuse järgi võiks uue tarkvaraga pihuarvutid jõuda poelettidele juba paari kuu jooksul.
Kolm võimalust, kõik halvad
Nagu igasugune (arvutus)-tehnika, muutuvad iga päevaga võimsamaks ja võimalusterohkemaks ka pihuarvutid, mobiiltelefonid ja tablettarvutid. Ilma korraliku klaviatuurita on lisandunud võimsust aga tihtipeale võimatu millekski mõistlikuks kasutada.
Mobiiltelefonitootjad on möönnud, et mobiiltelefonil võiks olla palju rohkem funktsioone, aga siiani pole õnnestunud luua sobivat sõrmlauda, millega neid võimalusi kasutada.
Üks võimalusi tibatillukeste klahvide toksimisest pääseda on kirjutada ekraanile. Puutetundlikule ekraanile saab kuvada klaviatuuri ja sellel spetsiaalse pulgakese või kas või pastapliiatsiotsaga toksides trükkida. Võib kasutada ka käekirjatuvastusprogrammi. Kasutada saab ka omamoodi kiirkirja, mille puhul tuleb ekraanile sirgeldada kokkulepitud sümboleid, millest arvuti hiljem kirjatähed teeb.
Kõik need viisid on pikemal kasutamisel ebamugavad ja aeglased. Ka on kirjavead kerged tulema.
«Uue süsteemi loomisel oli kõige olulisem meeles pidada, et mobiilseadmeid ei kasutata kontoris laua taga nagu tavalisi arvuteid ja klaviatuure,» ütleb Zhai. Lahendus peab olema kiire ja täpne ega tohi nõuda pikka harjumis- ja õppimisaega. Näiteks praakisid leiutajad kohe välja idee kasutada kõnetuvastust.
Sõnast saab kujund
«Rääkimine ja kirjutamine on väga erinevad protsessid,» tõdeb Zhai. «Enamik ei suuda esseed või artiklit «välja rääkida», samas kui selle kirjapanemisega tavaliselt probleeme ei teki.» Zhai ja tema kolleeg Per-Ola Kristensson vaagisid probleemi põhjalikult ja jõudsid mõneti üllatavate tulemusteni. Selgus, et inimesed ei jäta meelde tähti, vaid mustreid.
Selle avastuseni jõudnud teadlastel oli juba üsna lihtne luua tarkvara, mis asendab sõnad geomeetriliste mustritega.
Umbes sada kujundit katavad Zhai väitel 40% sõnadest, mida keskmine kodanik arvutis kasutab. Võimalike vigade vähendamiseks kasutatakse tarkvaras algoritmi, mis tunneb ära sagedamini ja suurema tõenäosusega esinevad tähekombinatsioonid.
Testkasutajad on Zhai sõnul saavutanud kirjutamiskiiruse 60–70 sõna minutis.
Programmi prooviversioon on juba mõnda aega kättesaadav IBMi veebilehelt Alphaworks.
