Nagu taevast kukkunud: üksik kivimürakas soometsas (1)
Kui tahate näha, kuidas maapind muutub paari meetriga äärmiselt niiskest äärmiselt kuivaks, minge matkama Majakivi–Pikanõmme rajale Juminda poolsaarel.
Soome lahte ulatuvad poolsaared moodustavad põhjapoolse osa Lahemaa rahvuspargist. Juminda on neist läänepoolseim ehk Tallinnale kõige lähemal. Täieliku läbilõike poolsaare loodusest annab selle ainus matkarada, mis hõlmab imelist pisioja, siirdesood ja raba ning soometsa keskele ära eksinud majesteetlikku kivi, mis nagu nimigi ütleb, näeb välja kui maja.
Külaline Rootsist või Soomest
Kui näiteks Palmses võib näha kivikülvi – suured mürakad üksteise kõrval –, siis Majakivi on oma uhkuses täiesti üksik. Paistab madalate mändide ja kaskede vahelt nagu ilmutis. Lähipiirkonnas naabriteks vaid mõned meetrised kivid.
Majakivi otsa viib redel. «Katus» on kivil tõesti nii suur, et seal võiks mitu telki püsti panna. Kui muidugi oleks võimalik kivisse vaiu lüüa ja kõval pinnal magada. Omapärane on ka kivi kuju – alt on tema ümbermõõt palju väiksem kui ülevalt. Selgitavalt sildilt võib lugeda, et Majakivi nime sai mürakas sellepärast, et tema sisse mahuks vabalt mitu tuba.
Nagu teada, pole suured kivid tekkinud Eesti looduses. Nad kõik on külalised Soomest või Rootsist. Ka Majakivi kisti kunagi välja meie naabrite graniidist ja tassiti jääajal koos pankadega Maarjamaale. Kui jää sulas, ilmusid mürakad nähtavale.
Kivi on matkaraja peamine, ent mitte ainus vaatamisväärsus. Juba esimesel kilomeetril vuliseb pisike oja läbi pimeda laane. Raske öelda, miks, aga selline pilt toob silme ette lapsepõlves loetud vendade Grimmide muinasjutud. Nagu viibiksid nõiametsas.
Raba lõpeb, luited algavad
Juminda poolsaare Aabla raba pole kuigi suur, matkarajast pool kilomeetrit saab marssida mööda laudteed. Huvitav on aga laudtee lõpp. Vastu liivaluiteid läheb raba järsku märjemaks – siin-seal paistavad älved ja pisilaukad, laudade all lirtsub vesi. Järsku tuleb luide vastu, astud paar meetrit ülespoole ja juba oledki täiesti kuival pinnal.
Teatud määral on luite- ja rabamaastik sarnased – mõlemad paiknevad toitainevaesel pinnal. Mänd on taas ainus puu, mis kannatab välja nii turbasamblase raba kui ka peaaegu huumuseta liivapinnase. Mändide kõrval kasvab luitel vaid põdrasammal ja siin-seal kanarbikku. Kuigi liival saaks rahulikult marssida, on isegi luidetele lauad maha pandud, et inimesed ei tallaks põdrasammalt.
Juminda poolsaare märgalast moodustab peaaegu poole siirdesoo. Nagu nimigi ütleb, on siirdesoo üleminekuala madalsoost rabasse. Loogika kohaselt ei saaks üleminekuala olla kõige levinum, ent Jumindal on vastupidi. Üks sooliik pole jõudnud teiseks saada ja nii laiutab siirdesoo, mille lõhnad on soomaastikule kõige omasemad ja ka meeldivaimad.
Majakivi
Maht 584 m³ (Eestis 3. kohal)
Pikkus 15 m
Laius 11 m
Kõrgus 7 m
Suurim ümbermõõt 49 m, maapinnal ümbermõõt 32 m
Magmatiitgraniidist kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud moondekivim
