Tundmatu kiirgus meie taskus ja ajus
Teadusuuringute järgi peab mobiilikasutaja arvestama, et paarikümne aasta pärast võib ta silmitsi seista peakasvaja, impotentsuse või Alzheimeri tõvega.
Peale nende tõbede võib telefoniomanikku tabada ka silmavähk ning mälu nõrgenemine. Samuti mõjub mobiil halvasti spermale, vähendades selles olevate elujõuliste seemnerakkude hulka.SL Õhtulehe internetiüleskutsele reageerinud inimeste tähelepanekud kipuvad kurjakuulutavatele teadusuuringutele hoogu lisama.
Närvivalu ja südame puperdamine
«Umbes aasta tagasi kandsin Nokia 3310 paremas rinnataskus. Hakkasin tundma vaevusi paremas käes. Jõud kadus ära ja õlavarres oli pidev närvivalu. Kui lõpuks taipasin, milles asi, mobiili enam taskus ei hoidnud ning valu kadus mõne päevaga,» meenutab telefonikasutaja.
Või: «Mina ei saa mobiili panna südamepoolsesse rinnataskusse, sest muidu jätab süda lööke vahele ja järgmisel hetkel hakkab puperdama,» kirjeldab kokkupuuteid taskutelefoniga igapäevane mobiilikasutaja.
«Kasutan mobiiltelefoni intensiivselt seitse aastat ja olen taibanud, et kõrvakuulmine on muutunud nõrgemaks. Eriti parem kõrv, sest hoian telefoni just selle juures. Pikem kõne tekitab isegi kerge valulikkuse,» teatab staažikas helistaja.
Peale võimaliku mälu nõrgenemise ja südamevaeguste kurdavad inimesed ka telefonikõnest lähtuva peavalu üle.
«Minul hakkab pea pikema jutustamise ajal alati natuke ringi käima ja lõpuks tekib iiveldustunne. See juhtub umbes sel ajal, kui telefoni aku hakkab soojaks minema,» kurdab järjekordne taskutelefoni omanik.
«Olen tähele pannud, et kui ööseks olen sisselülitatud mobiiltelefoni jätnud öökapile, mis on üsna pea lähedal, ärkan hommikul peavaluga. See ei saa olla juhus, olen seda mitu korda täheldanud. Kui telefon on välja lülitatud, siis pea ei valuta,» lisab ta.
Kiirguse mõju on teadmata
«Teame, et elektromagnetlainetel on inimorganismile mõju, aga milline, ei osata veel öelda,» nendib Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Hiie Hinrikus.
Sarnaselt mobiilidega kiirgavad ka mikrolaineahjud, raadiosaatjad, telerid ja arvutiekraanid.
«Meie oleme testinud inimaju käitumist mobiiltelefoniga lähedasel sagedusel töötavat generaatorit peale lähedale asetades ja saame öelda, et muutused on olemas. Soomes on kontrollitud valkude reageerimist elektromagnetlainetele. Neistki testidest on selgunud, et kiirgus mõjutab stressivalke. Samas ei saa ju öelda, et seesugune mõju oleks igal juhul halb.»
Stockholmi Karolinska meditsiiniinstituudi professorid Maria Feychting ja Anders Ahlbom väidavad, et vähemalt kümne aasta jooksul mobiiltelefoniga rääkinud inimesel on kaks korda suurem risk healoomulisse kõrvakasvajasse haigestuda. Tõenäosus vähki haigestuda on seotud ainult selle poolega, kus telefoni tavaliselt hoitakse. Alla kümne aasta mobiiltelefoniga rääkinud inimeste seas riskifaktori tõusu ei avastatud.
Uuringus osales 150 healoomulise kuulmisnärvikasvajaga inimest ja 600 inimest, kellel seda pole. Uuring näitas, et kasvaja oht kasvas ligi kaks korda, kui patsient alustas mobiiltelefoni kasutamist vähemalt kümme aastat enne kasvaja diagnoosimist.
Kui võeti arvesse ainult seda näopoolt, kus telefoni tavaliselt hoitakse, kasvas ohutegur neli korda.
Rootsi teadlaste meelest vähendab riski kasvajasse haigestuda vabakäesüsteem.
Eesti teadlase Hinrikuse sõnul on väide, et kümme aastat mobiiltelefoni kasutanud inimestel on kaks või neli korda suurem risk peakasvajasse haigestuda, tähelepanuväärne, kuid iga konkreetse inimese puhul ettearvamatu.
«See on samasugune väide, et suitsetamine on kahjulik ning targem oleks see pahe maha jätta. Aga mõni suitsetab kogu elu ja midagi ei juhtu. Seega oleneb kõik konkreetsest inimesest, tema geneetilisest koodist ja pärilikkusest, eluviisidest ja harjumustest,» ei näe teadlane paanikaks põhjust.
Suurim probleem ongi Hinrikuse arvates see, et seni tehtud mobiiltelefoni mõjude uurimustulemused on raskesti korratavad.
«Inimesed on erinevad. Kasutatavad telefonid on erinevad. Rääkimisharjumused on erinevad. Ühesuguseid nimetajaid on väga raske leida, mistõttu ka uurimistulemusi on keeruline kontrollida,» möönab emeriitprofessor.
Enim saab telefoniomanik kiiritada taskuaparaadiga rääkides.
«Kui telefon heliseb, hakkab tööle telefonis olev pisike vastuvõtja, mille sagedus ühineb lähima mobiiltelefonimasti lainetega. Kuigi paljud elektronaparaadid kiirgavad elektromagnetkiirgust, ongi taskutelefoni puhul probleemne tema pea lähedal hoidmine, see mõjutab otseselt ajutegevust,» selgitab Hinrikus.
Vabakäeseade kasvajast ei päästa
Kas mobiiltelefonide vabakäekomplektid ajule mõjuvat kiirgust ei leevenda?
Hinrikuse sõnul arvati algul tõesti, et seade vähendab mobiilimõju ajule, kuid nüüd olevat selgunud, et tegelikult kontsentreerib juhtmega pea küljes olev aparaat hoopis kiirguse kõrva.
Tehnikaülikooli geenitehnoloogiainstituudi professori Priit Kogermanni sõnul on seos mobiiltelefoni ja kasvajaohu vahel arvatavasti tõesti olemas.
«Radioaktiivne kiirgus ja ultraviolettkiirgus on tuntud DNA vigastusi põhjustavad kiirguse liigid, mis on seotud ka vähitekkega,» räägib professor Kogermann. Võrreldes päiksekiirgusega, on mobiiltelefonide lühilainelise raadiokiirguse mõjust DNAle teada palju vähem ja kindlasti on selle kiirgusliigi mõju ka palju nõrgem. Kuid Rootsi teadlaste uuring viitab sellele, et telefoni pikaajalisel kasutamisel võib mõju ilmneda. Enne lõplike järelduste tegemist on Kogermanni sõnul vaja siiski põhjalikumaid uuringuid.
Ohus on mobiilimastide hooldajad
Radiolinja suhtekorraldusjuhi Regina Salmu sõnul on telefoni kiirgusallikas antenn.
«Sisuliselt kiirgab seda iga antenn, olgu siis mobiili-, TV- või raadiosaatja oma, seda kiirgavad elektriliinid, mingil määral kõik elektriseadmed,» selgitab Salmu.
Tema kinnitusel võib mobiili kiirgust võrrelda näiteks ultraviolettkiirgusega. «Erineb vaid nende kiirguste sagedus ja lainepikkus. Selge on see, et iga kiirgus muutub kindlast piirist alates inimesele ohtlikuks. Võimalik, et mõni inimene on tundlikum elektromagnetkiirgusele ja see võib tema tervisele mõjuda. Kuidas arst selle tuvastab ja mida ta seejuures soovitab, sõltub igast juhtumist eraldi,» arvab Radiolinja esindaja.
Salmu kinnitusel pole siiani kindlaid andmeid, kas ja kui palju mobiilid inimese tervist mõjutavad.
«Erinevad uurimused annavad vastakaid tulemusi. Näiteks uuris 1996. aastal ameeriklane Kenneth Rothman Epidemiology Research Institute’ist 250 000 mobiiliomanikku. Võrreldi nii neid, kes räägivad telefon kõrva ääres, kui ka neid, kes rääkisid autotelefoni või klappidega. Vahet ei mingisugust, suremus ja haigestumine olid võrdsed,» ei näe suhtekorraldaja mobiiltelefonide kiirguses võimalikku ohtu.
Ka EMT avalike suhete juht Kaja Pino sõnul ei võta mobiilioperaator endale julgust kommenteerida ühe teadusuuringu tulemuste usaldusväärsust.
«Kõik mobiilitootjad suhtuvad mobiiltelefoni kui võimalikku terviseriski suurendajasse ülitõsiselt. Tootjad on rahastanud üleeuroopalist uurimust, mida koordineeris WHO. Projekti maksumus on umbes 6 miljonit dollarit ning uuritakse ligi 3000 mobiiltelefoniomanikku,» räägib Pino.
Ta lisab, et mobiiltelefoni saatja võimsus on maksimaalselt kaks vatti.
«GSM-mobiiltelefonidel on tegu lühiajaliste impulsside edastamisega ning seega on saatja sisse lülitatud vaid lühikeste hetkede vältel. peale selle vähendab telefon tugijaama lähedal võimsust kuni 0,02 vatini,» lohutab EMT esindaja mobiili pelgajaid.
Tervisekaitseinspektsiooni asepeadirektori Mihhail Muzõtšini sõnul on mobiiltelefoni võimaliku kahjuliku mõju teooriaid palju, kuid ühtegi väidet ei ole siiani üheselt tõestatud. «Mobiiltelefonid töötavad madalal võimsusel, ent telefoni antenn paikneb rääkija peale väga lähedal. See võib mõnel juhul rääkijale tähendada ohtliku kiirguspiiri lähenemist,» märgib Muzõtšin.
Otsides seost kiirguse ja pahaloomuliste kasvajate vahel, on teadlased tervisekaitsja arvates seatud üliraskesse seisu.
«Vähil pole ühest põhjust või tekitajat ja pealegi võivad mõned asjaolud mõjutada kasvaja arengut. Isegi kui mobiiltelefonide kasutamisel pole vähiga mingit seost, haigestub aastas tuhandeid telefonikasutajaid ajuvähki,» teab Muzõtšin.
Spetsialisti sõnul on eelkõige ohustatud mobiiltelefoni mastide hooldajad ning inimesed, kes räägivad telefoniga tundide kaupa.
Muzõtšin annab ka mõningaid soovitusi, kuidas mobiili kiirgusest tulenevat ohtu leevendada: «Probleem võib olla antennimastis, kuhu on paigaldatud mitu eri firma antenni. Autos on soovitatav pruukida vabakäeseadet,» loetleb mobiiliriskide teemal kutsemagistri seminaritöö kirjutanud tervisekaitsja.
Septembri lõpuks tõusis mobiilside tihedus Eestis 89 protsendini, võrreldes juuni lõpu 85 protsendiga. See tähendab aga, et Eestis on umbes 1,1 miljonit mobiiltelefoni. Maailmas peaks hinnanguliselt järgmisel aastal olema 1,6 miljardit mobiiltelefoniomanikku.
Igal teadusuuringul oma järeldus
Kaks aastat tagasi tegid Austraalia teadlased katseid hiirte ja mobiiltelefonidega. Nad leidsid, et mobiili kiirgus ei suurenda hiirtel kasvajate esinemise sagedust, ning järeldasid, et seega on telefonid suure tõenäosusega ohutud ka inimesele. Mõne aja pärast tegi aga teine sama riigi teadlasterühm uued katsed hiirtega ja tõestas, et mobiilid ikkagi soodustavad kasvajate teket.
2002. aasta juulis tulid Rootsi uurijad välja tööga, millest selgus, et esimese põlvkonna mobiiltelefonide kasutajatel on 80 protsenti kõrgem risk saada ajukasvaja kui mittekasutajatel. Taanlased seevastu tõestasid 2001. aastal 400 000 mobiilikasutajal läbi viidud uurimusega, et neil pole suurenenud vähiriski.
Rootsi Lundi ülikooli teadlaste möödunud aastal avalikustatud uuringutulemused viitavad ka võimalusele, et mobiiltelefoni kiirgus suretab närvirakke, tekitades dementsust ja Alzheimeri tõbe. Rottidel tehtud katse näitas, et pärast 50 päeva mobiiltelefonist lähtuva kiirguse mõjualas olemist avastati loomade ajust ootamatult palju surnud närvirakke.
Mikrolainekiirgusest tingitud mälu nõrgenemist on kindlaks tehtud varemgi. USAs tehti katsetusi saja rotiga, kes õpetati ujuma suures vannis asuva saarekeseni. Poolt gruppi kiiritati mikrolainega ja see osa rotte unustas tee saareni, võrdlusgrupp aga leidis selle raskusteta üles.
Rühma Esseni ülikooli teadlaste väitel avastasid nad juba 2001. aastal seose taskutelefonide kasutamise ja silmavähi vahel. Inimestel, kes räägivad palju taskutelefoniga, on kolm korda suurem tõenäosus haigestuda silmavähki. Teadlased uurisid 118 patsienti, kes põdesid vähki, mis suurendab iirist ja silma võrkkestapõhja. Nad võrdlesid patsientide telefonikasutust 475 terve inimese telefonikasutamisega.
Hollandis mullu septembris avaldatud uurimistulemused näitasid, et kolmanda põlvkonna tugijaamad võivad põhjustada peavalu ja pööritust.
Ungari Szegedi ülikooli teadurite suvel avaldatud uurimusest selgub, et 13 kuu jooksul vaadeldi 221 meest, kellest osa kandis mobiiltelefoni püksitaskus või vööl, osa käis ringi telefonita. Ilmnes, et telefoniomanike spermas oli keskmiselt kolmandiku võrra vähem elujõulisi spermatosoide kui kontrollrühmal.
Kiirgusevastased püksid ja mütsid
Teksasefirma Levi Strauss lasi möödunud aastal välja uue toote – püksid, mis ettevõtte väitel peaksid kaitsma kandjat mobiiltelefonide kahjuliku kiirguse eest. Eelmisel aastal müüki jõudnud Icon S-Fit teksastele pannakse vabrikus sisse kiirgusvastane vooder.
Norra teadlased esitlesid kaks aastat tagasi mobiiltelefoni kiirguse eest kaitsvat mütsi. Uus peakate peaks kaitsma vähihirmus helistajaid kommunikatsioonivahendi halva mõju eest tervisele. Mobiilimütsi sees on kerge metalli kiht, mis juhib peast eemale peaaegu kõik raadiolained ja samas laseb läbi heli.
Kuidas mobiiltelefoni mõju vähendada?
Väldi pikki kõnesid ja püüa kasutada võimalikke kaitsevahendeid.
Räägi mobiiltelefoni ainult vältimatul vajadusel.
Lülita telefon välja, kui sa ei helista.
Söö A-, C- ja E-vitamiini. On tõestatud, et need aitavad vähendada nn. vaba radikaali tekitatavaid kahjustusi.
Söö päevas vähemalt viit erinevat puu- ja juurvilja.
Lapsed mobiiltelefonist eemale
Briti teadlased ei soovita lastel mobiiltelefoniga üldse rääkida, sest need võivad alla 16aastastele halvasti mõjuda. Lastel soovitatakse mobiiltelefoni kasutada vaid äärmisel vajadusel ja pidada võimalikult lühikesi kõnesid.
Rääkida ei tohiks ka liftis ega autos, sest seal on kehva levi tõttu kiirgus eriti tugev. Brittide hinnangul ei tohiks mobiiltelefoni ka öösel voodi lähedal sisse lülitatuna hoida.
Vähe sellest. Suurbritannias kaalutakse tõsiselt mobiiltelefonide kasutamisele vanusepiirangu määramist. Valitsuse eksperdikomitee arvab, et mobiili kiirgus võib halvasti mõjuda kasvueas lastele ja noortele. Komitee soovitab valitsusel kaaluda noortele päevas mobiiliga rääkimise piiraja kehtestamist. Kaotama peaks lastele suunatud mobiilireklaamid. Tugijaamu ei tohiks rajada koolide, lasteaedade, haiglate ja elamupiirkondade lähedusse.
