Siseminister asub sõtta NSVLi sümbolitega
Siseministri Margus Leivo arvates tuleb Nõukogude ajale vihjavad meened müügilt koristada.
«Peame seda vaatepunkti muutma, et põlu all on vaid natsisümboolika. Kommunistlik re˛iim pole eesti rahvale vähem kurja teinud,» ütleb siseminister.Hitler ei ole keelatud
«Minister oli seisukohal, et T-särgi vaateaknale riputamine ei ole rahvastevahelise vaenu õhutamine ja särgil oleval kujutisel ja kirjas pole üleskutset vihkamisele ega vägivallale. Nende asjade müük ja kandmine ei ole keelatud ja seda ei saa mitte ühegi paragrahvi alusel karistada,» ütleb siseministeeriumi pressinõunik Katrin Vides.
Ka siseminister Leivo ei näe Hitleri-särgis rahvustevahelise vaenu õhutamist. «Selline asi on maailma mittetundmine ja kultuuritus, samuti eetiline ja moraalne asi,» arvab siseminister ja leiab, et seetõttu oli Hitleri pildiga särgi müügi ja vaateaknal eksponeerimise arutelu õigustatud. Kuid ta on veendunud, et politsei inimestele ajalugu õpetada ei saa.
Küll tuleks kindlasti müügiletid kriitilise pilguga üle vaadata Nõukogude aega meenutavate esemete puhul. «Inimesed peaksid aru saama, mida Nõukogude re˛iim ja natsism on eesti rahvale teinud,» selgitab siseministeeriumi pressinõunik Katrin Vides ja arvab, et minister ei vaeva oma pead natsisümboolika müümise muredega. «Tegu on pigem eetilise ja kultuurilise küsimusega,» kinnitab pressinõunik.
Ka Müürivahe tänava antiigipoe müüja Ira on kindel, et Nõukogude re˛iimi ja natsisümboolikaga esemete müügi või kandmise piiramiseks ei ole mingit vajadust. «Neid esemeid ostavad ju ikkagi enamjaolt kollektsionäärid ja turistid, kes tunnevad huvi kindla ajastu vastu. Nad tahavad kõike, mis on kuidagi Hitleri või Staliniga seotud. Olgu need siis särgid, mütsid, lipud, pagunid, märgid – no kõike!»
Sümboolikast huvituvad kollektsionäärid
Ira kinnitab, et keelustamine võiks kõne alla tulla juhul, kui mingi inimrühm ostaks endale Hitleri pildiga särgid ning ütleks, et hakkavad nüüd neid kandma kui natsirühmituse liikmed.
Selliseid rühmi ta näinud ei ole. «Ikka ostetakse mõni üksik väike märk või müts, väidab ta. «Ajaloole ei saa ust kinni panna. Sellise sümboolikaga asjad on ajaloo osa ning kui nende müümine ära keelata, keelataks ka ajalugu,» arutleb Ira. «Pigem on inimesed, kes antiigipoest meeneid ostavad, just intelligentsemad ning teavad ajaloost rohkem.»
Aia tänava antiigipoe müüjad kinnitavad, et nende poes käivad enamjaolt välismaa kollektsionäärid. «Absoluutselt kõike küsitakse. Viimasel ajal on rohkem ostetud paguneid, aga hästi lähevad ka medalid, märgid ja mütsid,» räägivad müüjad natsi- ja Nõukogude sümboolika müügiedust. Nemadki kinnitavad, et sümboolikaga asjad on osa ajaloost ning nende kandmine või ostmine ei tohiks küll kuidagi rahvastevahelist vaenu õhutada.
