Clinton rääkis kuus tundi eraelust
PRIIT PULLERITS
Washington
Ülemöödunud laupäeval rääkis USA president Bill Clinton kuus tundi oma eraelust, lootes vaigistada mitu aastat käsitletud seksiskandaali. Tol laupäeval ei teatud veel, et neli päeva hiljem puhkeb uus skandaal.
Ülemöödunud laupäev oli USA esimesele leedile Hillary Clintonile teguderohke. Suur osa ajast kulus Valges Majas kappe koristades ja riiuleid sättides. Lisaks jätkus tema võitlus nohu vastu, mis oli kestnud juba nädala.
Kui abikaasa Bill Clinton lõpuks Washingtoni kesklinnast koju saabus, arutles ta Valge Maja personalijuhiga Aasia majanduskriisi üle ja nokitses Kongressi ühisistungil ettekandele tuleva kõne kallal. Seejärel vaatas ta filmi ja sõi õhtust oma naise seltsis. Justkui polekski midagi juhtunud.
Clinton tegi ajalugu
Ometi oli president Clinton teinud terve päeva ajalugu. Tõsi, sellist ajalugu, mille ta parema meelega unustaks. Esimese Ühendriikide ametisoleva presidendina andis ta vande all tunnistusi oma eraelu kohta. Paula Corbin Jonesi advokaadid püüdsid kuus tundi tuua selgust, mis juhtus nende kliendi ja Clintoni vahel kaheksa aastat tagasi Little Rocki hotellitoas. Samuti üritasid nad leida kinnitust oletusele, et USA president on seelikukütt, kes premeerib neid naisi, kes osutavad talle seksuaalseid teenuseid, ning karistab neid, kes keelduvad tema himusid rahuldamast. Arusaadav, miks Clintonid püüdsid tol laupäeva õhtul teha nii, nagu poleks midagi juhtunud.
31-aastane Paula Jones väidab oma süüdistuses, et 8. mail 1991 lähenes talle Excelsiori hotellis julgeolekuagent Danny Ferguson, kes ütles, et Clinton, toonane Arkansase osariigi kuberner, soovib temaga oma sviidis kohtuda. Ferguson on tunnistanud, et ta viis Jonesi Clintoni juurde, aga see, mis juhtus edasi, jääb ilmselt 27. mail algava kohtuprotsessi selgitada.
Jones, kes teenis toona osariigi väikeametnikuna kõigest 12 000 dollarit aastas, lootis enda sõnul, et Clinton pakub talle paremini tasustatavat tööd. Ent süüdistaja kinnitusel olid kuberneril tookord teistsugused plaanid. Jones väidab, et Clinton ütles talle: "Ma armastan su vorme", ajas käsi tema seeliku alla ja püüdis teda suudelda. Seejärel oli Clinton Jonesi sõnul lasknud püksid alla, istunud diivanile ja nõudnud temalt suuseksi. Jones kinnitab, et ta ehmus ja põgenes.
Teine versioon
Agent Ferguson on esitanud Jonesi käitumise kohta teistsuguse versiooni, mis kinnitab pigem tükk aega ajakirjanduseski ringelnud tõekspidamist, et Jones on veoautoparklate litsakas naine. Ferguson ütleb oma tunnistuses, et Jones kutsus Clintonit enne kuberneriga kohtumist kena välimusega meheks ning oli pärast kohtumist hotellitoas öelnud agendile, et ta tahab hakata Clintoni girlfriendiks.
Jones omakorda väidab, et kuu aega hiljem oli Ferguson talle teatanud, et Clinton soovib saada tema telefoninumbrit. Ferguson kinnitab, et Jones pakkus oma kontaktandmeid ise. Jones jällegi kinnitab, et ühel hilisemal kohtumisel Arkansase kapitooliumil oli Clinton pannud oma käe ümber ta keha, tõmmanud teda enda ligi ja küsinud oma ihukaitsjalt: "Kas me ei ole kena paar - kaunitar ja koletis?"
Kui ajakiri American Spectator avaldas 1993. aasta detsembris kirjutise Clintoni armuafääridest, nimetas väljaanne kedagi Paulat üheks tema armukeseks. Kuid konservatiivne ajakiri teatas, et Paula oli olnud oma rolliga rahul. Seepeale otsustas Paula Jones teha Excelsiori hotellis juhtunu avalikuks ning esitas pressikonverentsil intsidendi kohta oma versiooni. Pärast seda, kui Jonesi esindajate läbirääkimised Clintoni advokaatidega olid 1994. aasta kevadel ummikusse jooksnud, algatas Jones presidendi vastu ametliku protsessi ja nõudis valurahaks 700 000 dollarit.
Ehkki Arkansase föderaalkohtunik otsustas, et protsess president Clintoni vastu ei saa alata enne, kui ta on ametist lahkunud, andis nii USA apellatsioonikohus kui Ülemkohus Jonesi-Clintoni protsessile rohelise tee. Ülemöödunud laupäeval toimunud Clintoni ülekuulamine kõigest kahe kvartali kaugusel Valgest Majast oli esimene suur samm tõeotsingu teel, kas Clinton on tõesti rahuldamatu naistekütt või on Jones rahaahne naine.
Clintoni küsitlemisel osales ka Jones
Algul pidi Clintoni ülekuulamine toimuma tema residentsis Pennsylvania avenüül, kuid presidendi nõuandjad laitsid maha Jonesi toomise Valgesse Majja. Selle asemel leppisid nad kokku, et naise advokaadid küsitlevad Clintonit tolle advokaadi Robert Bennetti kontoris kahe minuti autosõidu kaugusel presidendi elu- ja töökohast. Pika laua ühes otsas istus tumedas ülikonnas Clinton, tema ühel käel pükskostüümis Jones koos oma kuue advokaadiga ja teisel käel tema enda advokaadid.
Kogu ülekuulamise jäädvustas Clintoni ette seatud videokaamera, et tema ütlusi võiks mängida ette mai lõppu planeeritud kohtuprotsessil.
USA ringkonnakohtunik Susan Webber Wright, kes omal ajal oli Arkansases Clintoni juuratudeng, on keelanud asjaosalistel ajakirjandusega ülekuulamise üksikasju jagamast. Kuid nii palju on Ameerika pressile teada, et Clinton eitas Jonesi seksuaalset ahistamist ja ütles, et ei mäleta temaga kohtumist 1991. aastal Excelsiori hotellis. Kuid ta ei seadnud kahtluse alla agent Fergusoni tunnistust, et too võis Jonesi tuua tema hotellituppa, mis ei välista, et ta võis Jonesiga kahekesi kohtuda.
Samal ajal on ajakirjandus toonud päevavalgele teisigi Clintoni armuromaane, mis aitavad Jonesi advokaatidel muuta usutavamaks väidet, et USA president on paadunud seelikukütt.
Newsweek kirjutas äsja, et Ferguson on tunnistanud, kuidas ta viis paar päeva enne Clintoni ametisse vannutamist 1993. aasta algul tema juurde pikas mantlis ja pesapallimütsiga naisterahva. Newsweek kirjutab samuti Valge Maja abist, kellele Clinton olevat üritanud 1993. aasta novembris ligi tikkuda. Telekompanii ABC väitis, et Newsweek jättis piisava tõestusmaterjali puudumisel avaldamata oma kõige sensatsioonilisema loo, mis näitas, et Clintonil on olnud presidendina pikaajaline armuromaan kellegi senitundmatu naisega. Telekompanii CBS andmetel on vähemalt neli naist teatanud oma advokaatidele Clintoni lähenemiskatsetest.
Jonesi advokaat James A. Fisher ütles teleintervjuus, et Clintoni armuafääride paljastamine on äärmiselt oluline, sest see näitab, et tal on harjumuseks naisi ahistada. Nõnda toimides on ta Jonesi advokaatide väitel rikkunud nii nende kliendi kui teiste naiste kodanikuõigusi, põhjustanud nende töökeskkonna muutumise vaenulikuks ning tekitanud neile emotsionaalset kahju.
Küsimusi rohkem kui vastuseid
Ameerika rahval on president Clintoni ja Paula Jonesi afääri kohta endiselt rohkem küsimusi kui vastuseid, on vähetõenäoline, et pooled leiavad kohtuvälise lahendi. Seda võimalust on vähendanud veelgi asjaolu, et Jonesi leer tõstis vahepeal valuraha nõude kahele miljonile dollarile.
Veel nädal tagasi olid presidendi nõuandjad veendunud, et nüüd, mil dz^inn on pudelist valja lastud, õnnestub Clintonil tema suhtes külvatavaid kahtlusi kummutada üksnes avaliku kohtuprotsessi abil. Liiati usuvad presidendi nõustajad, et Jonesi advokaatidel on kohtus palju raskem tõestada neid süüdistusi, mida nad on seni ajakirjanduse vahendusel iga hinna eest levitanud.
Clintoni advokaat Bennett ütles usutluses Washington Postile, et just kohtus on kõige veenvam näidata Jonesi esindajate süüdistuste valelikkust. "Aeg on tulnud tõde jalule seada ja seepärast peame me minema kohtusse," lisas ta.
Heatujuline Paula Jones läks pärast Clintoni ülekuulamist Washingtoni kesklinna restorani Old Ebbitt Grill, kus ta istus otse akna kõrvale, et reporterid saaksid näha, kuidas ta naerusuiselt lõunatab ja ampust joob. Ta oli ülevoolavas meeleolus ja kutsus neid, kes tahtsid midagi küsida, koguni enda lauda.
President Clinton käis koos abikaasaga ülekuulamise järgse päeva hommikul kirikus, kust nad lahkusid käsikäes. Rohkem ta end tol päeval avalikkusele ei näidanud. Enne viimase skandaali puhkemist oli Ameerika rahvas tema poolt. Nädal tagasi avalikustatud avaliku arvamuse küsitluse andmeil suhtus Clintonisse soosivalt 65 protseni, Paula Jonesisse vaid 11 protsenti inimesi.
