Teatrijuhid viinamüügikeelu vastu
Pärast tulist vaidlust otsustas Rakvere linnavolikogu keelata öise alkoholimüügi. Kired pole aga nädal hiljemgi vaibunud. «Meil ei ole vaja totalitaarset riiki,» rõhub Rakvere teatri direktor Indrek Saar inimese valikuvabadusele. Temaga ühineb peanäitejuht Üllar Saaremäe: «Otsus oli idiootne!»
Rakveres pikalt kestnud äge vaidlus öise viinamüügi headest ja vigadest päädis eelmisel kolmapäeval linnavolikogu otsusega, mis keelab linnas alkoholi müügi kella 23–6. Poolt hääletas 13 volinikku, vastu oli viis, nende hulgas ka sotsiaaldemokraadist teatrijuht Indrek Saar.«Pooldajate põhiargument on, et noored saavad liiga kergesti viina kätte. Aga ma väidan, et nad ei tohiks viina kätte saada 24 tundi ööpäevas, mitte ainult kella 23–6,» jääb osalise müügikeelu mõte talle ähmaseks. Täiskasvanul on Saare arvates endal õigus otsustada, mis ajal ta poest viina osta tahab: «Meil ei ole vaja totalitaarset riiki. Ma väidan, et inimestel on endal aru peas. Neid tuleks suunata, et nad ei jooks mõõdututes kogustes viina, aga keelamisega ei saavuta midagi.»
Indrek Saarega ühineb tema kolleeg, Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe: «On rumal mõelda, et paari alkoholipoe lukku keeramine vähendab kuritegevust ja alkoholitarbimist, ja öelda, et see kõik on meie turvalisuse nimel – minu meelest on see naeruväärne.»
Saaremäe peab praegust kampaaniat sama mõttetuks kui Gorbatovi-aegset kuiva seadust, mis kasvatas üksnes puskariajajate käivet. «Need, keda me peaksime kartma, ostavad viina nagunii märksa teistest kohtadest kui viinapoed – taas kasvab taksoviinandus ja kodused laod. Mina julgen küll väita, et linnavolikogu otsus on idiootne.»
Saaremäe meelest kipuvad Eesti võimukandjad langema põlvili juba enne, kui Euroopa Liit neil midagi teha käsib.
Süüdistavad maakonnalehte erapoolikuses
Nii Saaremäe kui ka Saar saadavad karme sõnu maakonnalehe Virumaa Teataja aadressil. Nad ei mõista, miks leht ei avaldanud viinamüügikeelu vastase Saaremäe ja pooldaja, peatoimetaja Rein Siku vahelist debatti. Üllar Saaremäe meenutab, et lugu teha oli Siku enda soov, kohtuti, räägiti jutud ära ja Sikk lubanud loo enne otsustavat volikogu istungit lehte panna. Saaremäe sõnul jääb loo ilmumata jäämine Siku südametunnistusele. «Ma esindan arvamust, mis pole võib-olla eriti sobiv,» otsib ta põhjust.
Linnavolinik Indrek Saar avaldas nördimust Siku aadressil ka istungipäeval otse saali astunud Sikule.
Rein Sikk kinnitab, et Virumaa Teataja avaldas kõik viinamüügikeeldu puudutavad arvamuslood, pooldavaid arvamusi oli lihtsalt märksa rohkem. Saaremäega peetud debatti puudutava kohta kostab ta, et idee pakkus Saaremäe. Mehed kohtusidki teatrikohvikus.
Teksti ümber kirjutades vaatas Sikk, et see on väga mahukas, leheruumi polnud kohe võtta. «Endalegi üllatuseks avastasin, et juba tulebki volikogu istung. Leppisime Saaremäega kokku, et paar nädalat pärast keelu kehtimahakkamist teeme uue debati. Siis koosneks asi kahest poolest – meie seisukohad enne ja pärast. Ega ma välista, et võib-olla olin hoopis mina see rumal, kes arvas, et olukord tänavatel sellest paraneb.» Sikk arvab, et Saaremäe unustas nende viimase kokkuleppe ehk lihtsalt ära.
Teatrimeeste protest: etendus «Tulivesi»
Üllar Saaremäe ütleb, et kunstiinimesena saab ta protesteerida oma loomingu kaudu. Tema eestvõttel etendab Rakvere teatriklubi müügikeelu jõustumise hilis-õhtul, 15. mail kell 23 Hardi Volmeri ja Mart Kivastiku tükki «Tulivesi». «Ehk siis lavastus piirituse salaveost,» viitab Saaremäe selle tähenduslikkusele.
Teatriklubisse kuuluvad paljud kohalikud prominendid, sealhulgas linnapea Andres Jaadla, kes kohaliku lehe andmetel hakkab mängima salaviinakaupmeest. Jaadla ütleb siiski, et rollid pole veel jagatud. «Vabalt võin sattuda mängima ka piirivalvurit,» jätab ta otsad õhku.
Jaadla isiklik arvamus müügikeelu kohta jääb salapäraseks: «Linnavalitsus nagu ka volikogu on demokraatlik organ, kus otsustab häälteenamus. Meil oli ka linnavalitsuse sees erimeelsusi, aga kuna otsus läks välja linnavalitsuse nimel, pean ma selle seisukoha võtma.»
Statistikat viinamüügipiirangu tõhususest pole
Politseiameti pressiesindaja Robert Kõrvits rõhutab, et viinamüügi piirangu laadis ennetavate tegude kasulikkust ei saa mõõta nädalate ega kuudega. «Küsimus ei ole kuritegude statistika vähenemises, vaid elanike turvalisuse suurenemises. Kui alkoholimüük on kontrolli all ning elanikud harjuvad, et öösel napsu osta ei saa, siis muutuvad vaiksemaks ka öised tänavad.» Näiteks toob ta Läänemaa, kus elu muutus pärast viinamüügipiiranguid palju rahulikumaks.
Siseministeeriumi pressinõunik Kirsti Ruul ütleb, et sisejulgeoleku osakonnal ei ole statistikat, kas öine kuritegevus on pärast alkoholimüügi piiramist vähenenud – seda lihtsal põhjusel, et kuritegevuse arvestuslik ühik on ööpäev, mitte eraldi öö ja päev. Seega põhinevad väited kuritegevuse kahanemisest öisel ajal hinnangutel, mitte konkreetsetel andmetel.
Haapsalu ja Pärnu kiidavad keeluseadust
Praegu on öist viinamüüki piiranud kümmekond Eesti suuremat linna. Üks esimesi oli Haapsalu (2000. aasta juulis). Linnasekretär Kristel Jupits meenutab, et enne otsustamist kostis ka Haapsalus arvamusi, et keelamine on mõttetu. «Aga kui selgitasime, et piirang on suunatud noortele ja avalikel üritustel korra tagamiseks, siis enam väga suuri vaidlusi polnudki.» Piirangu tõhusust on kinnitanud ka Lääne politsei. «Suvised üritused on meil enamasti vanalinnas, kus olid ka ööpäev lahti alkoholikauplused – üritustega kaasnes seetõttu alati igasugust jama. Nüüd kui alkoholi pärast kella 21 enam kätte ei saa, on tunduvalt rahulikum – ei lõhuta prügikaste ega pinke nagu varem tavaline.»
Metanoolitragöödia tegevuspaik Pärnu on linnavolikogu esimehe Margus Tammekivi sõnul samuti turvalisemaks muutunud. Nüüd utsitab linn ümbruskonna omavalitsusi, et nood piiranguga ühineksid. Samas on Tammekivi kokku puutunud ka nurisejatega: «Tanklas, kus bensiini võtmas käin, kurdavad müüjad, et neid lausa mõnitatakse ja provotseeritakse siiski viina müüma. Ööpäev läbi lahti bensiinijaamades on töötajatel seetõttu ehk tõesti lisakoormus, aga öisest müügikeelust kinni pidada on siiski nende probleem.»
