Vanemad, arvestage lapse võimeid ja huvisid!
Koolijuhid on üksmeelel: lapse jaoks parim kool jagab koduga samu väärtusi ja kasvatuspõhimõtteid ja vastab lapse võimetele ning huvidele.
Tiina Veismann Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumist ei pea üldse õigustatuks, et nii tähtis asi nagu kooli saamine sõltub vaid ühekordsetest katsest: «Laste asetamine sedavõrd pingelisse olukorda võib tundlikumaid lapsi sügavalt traumeerida ja mõjuda nende enesehinnangule. Samuti teeb muret, kuidas mõned vanemad vintsutavad oma lapsi katselt katsele, «treenivad» neid ja sisendavad sellega hirmu mitte vastata ootustele, kooli valiku kriteeriumiks on aga ainult riigieksamite ja sissesaamiste protsendid.»Seetõttu on Vanalinna Hariduskolleegiumis sisseastumiskatsete asemel pikaajalisem tutvusuuring eelkooli tundides. Lisaks toimuvad nädalavahetustel vestlused kõigi vanematega.
Perekondade tutvumine kooliga algab aasta enne lapse kooliminekut eelkooli kaudu. Selle aja jooksul õpivad ka õpetajad lapsi tundma ja on võimelised vanemaid kooli ja programmi valiku osas nõustama. Koolil on veel üks eripära: põhikooli lõpuni õpivad poisid ja tüdrukud eraldi klassides, seetõttu võetakse vastu võrdne arv poisse ja tüdrukuid. Veismanni sõnul tuleb arvestada, et selles vanuses on tüdrukute areng kiirem kui poistel, mistõttu üldkonkursi korras jääksid paljud tublid poisid ukse taha.
Õpetaja sõnul tasuks vanematel tähele panna, et üle jõu käiv koormus võib ohustada lapse tervist ja enesehinnangut. Samas – kui laps ei saa oma võimeid piisavalt rakendada, tekib tal liiga palju jõudeaega, mida ta ei pruugi täita mõistliku tegevusega. Hilisem kooli vahetus on aga lapsele enamasti traumeeriv kogemus.
Toomas Kruusimägi Inglise Kolled˛ist märgib, et mainekasse kooli pürgimise motiiv ei tohiks olla vaid põhjendamatult negatiivne eelarvamus teiste koolide taseme suhtes. Ta lisab hoiatuseks: «Kui koolilt oodatakse tugevat rõhuasetust õppimisele, siis õppimine on töö, kuid peab meeles pidama, et see ei ole alati lapse jaoks kõige meelepärasem tegevus.»
Koolidirektor leiab, et probleemiks on ka üha leviv vabakasvatus. Süvaõppega klassis läheb sellisel lapsel üpris raskeks: «Näiteks olukorras, kus kool asub üsna kaugel ja õppekoormus on vägagi arvestatav, tuleks läbi mõelda, milline on kodu toetus lapsele. Ilmtingimata peaks leidma vaba aega lapse kooliväliseks tegevuseks ja puhkuseks, üks ja seesama laps tahab pärast kooli ka sporti teha ja pillimängu õppida.»
Parim põhjus last mainekasse kooli tuua on Kruusimägi sõnul see, kui laps on nutikas, viisakas, tuleb iseendaga hästi toime, ilmutab loomupärast elavat huvi õppimise vastu ning on kenasti omandanud õppetööks vajalikud oskused ja teadmised. Ta lisab, et lapse võimete ja huvide objektiivset hindamist on vaja ainult tema parima arengu huvides.
