Autode liisimise rahva raha eest nuputas välja Reformierakond?
Kevadel ametiautodest ilma jäänud reformierakondlaste Siim Kallase, Märt Raski, Jürgen Ligi ja Rein Aidma automured lahendas riigikogu juhatuse esimehe otsus. Teised saadikud ei teadnud tol ajal sellisest võimalusest veel midagi.
Riigikogu eelmine juhatus võttis 4. märtsil, päev pärast valimisi, vastu otsuse, mis võimaldab saadikutele esinduskulude eest autoliisimist. Otsus avaldati ka Riigi Teatajas.Saadikute kuluhüvitiste aruannetest selgub, et esimeste rahva kulul autoliisijate – Reformierakonna juhtfiguuride Siim Kallase, Märt Raski, Jürgen Ligi, Väino Linde ja Rein Aidma esimesed liisingumaksed tasus riigikogu kantselei juba 1. mail.
Tundmatuks jääda sooviv poliitik väitis SL Õhtulehele, et autoliisimise tegi võimalikuks parteikaaslaste surve parlamendi tolleaegsele reformierakondlasest esimehele Toomas Savile. Varem ministritoolil ja ametiautos istunud meestel oli parlamendisaali taandudes hädasti vaja sõiduvahendeid ning Savi võimuses oli nende mure murda.
Parlamendi aseesimeestel pole tahtmist 4. märtsi otsust meenutada. Riigikogu üks tolleaegne aseesimees, Peeter Kreitzberg ütleb, et tema niisugust otsust ei mäleta, ja teine aseesimees Tunne Kelam keeldub küsimustele vastamast.
Riigijuhtidel oli suur automure
Veebruaris sõitis tollane peaminister Siim Kallas Mercedes-Benz E-280ga, mille kasutusrent oli maksumaksjale ministrite autodest kõige kallim – 15 000 krooni kuus. Praegu liigub Kallas BMW 530ga, mille liisingumaks on 7081 krooni kuus.
Septembris oli internetioksjonil Osta.ee müügil eksjustiitsminister Märt Raski liisitud helesinine Volvo S80, alghinnaks 300 000 krooni.
Endine Ida-Viru maavanem Rein Aidma sõitis aasta tagasi 310 000 krooni maksva Volvo S40ga, millest pidi aga riigikokku pääsemisel loobuma.
Endine Pärnu linnavolikogu esimees, praegune volikogu aseesimees ja teist koosseisu riigikogus istuv Väino Linde liisib maksumaksjate arvel Volvo S80, mille kuumakse on 6977 krooni.
Reformierakondlane Jürgen Ligi vormistas oma mahtuniversaali Volkswagen Sharan kasutusrendi esinduskulude arvele aprillis. «Ei usu, et just meie otsa lahti tegime. Noh, seda ei saa välistada, aga ma pole seda uurinud,» ütles Ligi.
«Kallas ja Rask olid varem valitsuses ja Aidma maavanem, mistõttu nende automure oli aprillis-mais kõige suurem. Uued riigikogu liikmed said instruktsiooni, kuidas oma autosõite ja muid kulusid katta. Kel oli liising varem tehtud, alustas ka arvete esitamisega varem. Kel veel polnud, see sai liisida,» ütles Ligi.
Küsimusele, kas Jürgen Ligi on nõus auto kasutusrendist kuluhüvitiste arvelt loobuma, selget vastust ei saanud. «Ma ei kommenteeri. Arutame seda fraktsiooniga esmaspäeval, siis ütleme,» kostis ta.
Tema sõnul on reformierakonnal liikmete poolt liisitud autode hulk küll kõige suurem, teised fraktsioonid sõidavad aga sellevõrra rohkem taksodega. «Ma ei tea, kas on õilsam Lõuna-Eestis käia taksoga või liisitud autoga,» ütleb Ligi ja lisab, et kasutusrent ei tähenda kõikide sõidukulude – hooldus, remont, kindlustused, vedelikud – maksmist. Samuti jääb kasutusrendi puhul maksmata esimene sissemakse. «Lisan, et ma ei tea kellelgi olevat soovi 3–4aastast autot välja osta, küll aga soovi autost kergesti vabaneda, kui omanikku tabab ametiautoga amet (poliitikuil reaalne oht) või ameti kaotamine (asendusliikmeil).»
«Olen seaduskuulekas kodanik.»
Autoliisingu kiire ümbervormistamisega silma paistnud reformierakondlane Märt Rask ütleb, et ministriametist parlamenti tulles oli tal sõiduvahendit vaja, ning aprillis liisiski ta endale neljaks aastaks kupee-Mercedese.
«Eelmine riigikogu võttis vastu määruse, mis kuluhüvitisest autoliisimist võimaldab. See oli Riigi Teatajas kirjas,» põhjendab Rask, kuidas tal juba aprillis õnnestus kuluhüvitisest autot rentima hakata.
Kas Rask kavatseb Res Publica üleskutse kohaselt samuti autorendist kuluhüvitise arvelt loobuda? Juristist eksminister mõtleb viivu ning vastab, et kuivõrd ta on seaduskuulekas kodanik, siis kavatseb ta täita kõiki seadusi.
Reformierakonna fraktsiooni pressiesindaja Peep Lillemägi ei näe Reformierakonna nobedatel autoliisijatel mingit süüd. «Reformierakonna fraktsiooni liikmed tunnevad hästi kõiki oma kohustusi ja õigusi, mis kaasnevad parlamendiliikmeks olemisega,» märkis ta.
Kreitzberg: minu roll oli null
Päev pärast riigikogu valimisi 4. märtsil võttis riigikogu eelmine juhatus vastu otsuse riigikogulase tööga seotud kulutuste hüvitamise kohta, mis ütleb: sõidukulud on ühissõiduki (s.h. takso), kütuse, parkimisteenuse, sõiduki üüri (v.a. kapitalirendi) või muu transporditeenuse kulud. Riigikogu keskerakondlasest aseesimees Peeter Kreitzberg ei mäleta sellist arutelu. Väidetavalt võttis otsuse vastu riigikogu juhatuse tolleaegne reformierakondlasest esimees Toomas Savi. «Ma ei usu, et Savi selle otsuse üksi vastu võttis – küllap ikka riigikogu kantselei. Riigikogu juhatus teeb vaid põhimõttelisi otsuseid ja kantselei Sibula juhtimisel (riigikogu kantselei direktor on Heiki Sibul – toim.) formuleerib need. Minu isiklik roll selles otsuses on null,» kinnitab Kreitzberg. Riigikogu teine aseesimees autoliisingut lubava otsuse vastuvõtmise ajal oli Tunne Kelam.
Kulukaim saadik oli Väino Linde
Väino Linde ristiti eelmise aasta mais kõige kallimaks rahvaasemikuks. Tollal, riigikogu õiguskomisjoni esimehena, teenis ta palga, lisatasude, päevarahade ja kõikvõimalike hüvitistega kokku ligi 60 000 krooni kuus, millest ligi 15 000 oli transpordikompensatsioon. (Eelmise riigikogu lihtliikmel oli transpordikulude hüvitamise piirmäär 3100 krooni kuus – toim.) Linde lasi autokulud (tal on olnud Volvod S40, S60 ja S80) maksta algul Pärnu Sadamal, hiljem aga Pärnu linnavalitsusel. 2002. aastal võttis Linde sõidukulud vastu nii riigikogust kui ka Pärnu linnavalitsusest. Viimases maksti talle lõpuks auto transpordi- ja hoolduskulu koguni 70 000 krooni aastas. Lisaks sai Väino Linde Pärnu linnavolikogu esimehena hüvitist 30 krooni tunnis, mille tarvis pidas tööaja Pärnus päevikut, aga talle maksti kinni ka elamine Pirital TOPi hotellis – 7750 krooni kuus.
Liisingust loobutakse hambaid kiristades
«Kujutan ette, et selliseid asju tehakse paratamatult hambaid kiristades,» ütles politoloog Rein Toomla saadikute autoliisingutest loobumise kohta. Ta on kindel, et ilma peaministri ja Res Publica juhi Juhan Partsi üleskutseta poleks seda juhtunud. «Võimalik, et mõned oleksid loobunud. Keegi oleks võinud Res Publicale ja ka teistele juba varem öelda, et see (autode liisimine – toim.) pole ilus,» ütles Toomla. Ta tunnistab, et ootab põnevusega, kas Res Publicale järgnevad ka teised erakonnad. «See on õrn ja delikaatne teema, kuna neil pole head argumenti vastupidiseks käitumiseks,» selgitas ta. «Lisaks sellele on üks väga suur fraktsioon ju sellele eeskuju andnud. Küll nad võtavad vastu samalaadsed otsused. Iseasi, kas selle tulemusena autode liisimisest või kasutusrendist tegelikult ka loobutakse,» kahtleb Toomla.
