Nad on tagasi!
Täpselt nii. 70ndate lõpu Ruja legendaarne tuumik Jaanus Nõgisto–Margus Kappel–Priit Kuulberg on jälle koos. Veel on seltsi võetud lõpuaastate Rujas laulnud Indrek Patte ja klahve mänginud Igor Garnek, trummide taga ainsana eks-rujalise tiitlit mittekandev halastamatu rütmimootor Peeter Jõgioja.
Ruja viimasel esinemisel Estonia mälestuskontserdil 1994. aastal veidi pärast laeva põhjaminekut lubasid liikmed, et see bänd ei tule enam kunagi kokku, seega vana nime ei kasutata. Uue bändi nimeks saab Nõgisto sõnul lihtsalt R, millele vajadusel lisandub mõni eesliide vastavalt sellele, mis parasjagu plaanis.Praeguse projekti nimi on Led R. Pole vist raske ära arvata, et Nõgisto & Co esimene ülesastumine kätkeb endas kummardust oma ammustele lemmikutele. Led Zeppelini muusikast inspireeritud kavaga esinetakse juulis-augustis paljudes kohtades üle Eesti.
Kokku tõi juhus
Nõgisto väidab, et bändi kokkutulemine on puhas juhus. «Tegime paar kuud tagasi Igor Garnekiga ETVs üht «Muusika ja elu» nimelist saadet ja pärast seda sattusime Von Krahli Led Zeppelini tribuutkontserdile,» meenutab Nõgisto. «Kuidagi naljakalt kogemata olid seal ka Kuulberg ja Patte, kes seda äärmiselt armetut esitust vaadates ähvardasid mind füüsilise vägivallaga, kui ma kohe kitarri mängima ei hakka. Ma mõtlesin siis, et see on loll nali. Aga nad tuletasid mulle järgneva kahe nädala jooksul iga päev meelde, et proov on sel ja sel päeval. Mis mul üle jäi, ostsin endale kitarri ja hakkasime vaikselt proove tegema.»
«Enamikuga sellest seltskonnast olen ma läbi käinud tulest, veest ja vasktorudest ning ka õudsete tülidega kunagi lahku läinud,» jätkab Nõgisto. «Vanaaegsed sõbrad, kellega pole vahepeal 10 aastat isegi sõna vahetanud, on äkki kokku saanud... Kummaline, et see, mida me Kappeliga elasime 20aastaste poistena läbi, üksteist nügides ja tekkides, toimib praegugi. Nagu midagi poleks muutunud. Aga nostalgiaga pole sellele kõigel midagi pistmist.»
Aga Jõgioja? Sellest mehest rääkides läheb Nõgisto eriti elevile. «Vapustav vend! Kahetsen, et elu mind seni temaga kokku ei ole viinud. Esimest korda näen ma trummarit, kes mängib nii kõvasti, et see on lausa talumatu! Ja nüüd lõpuks saan mina ka kõvasti mängida!» Ja tundub, et Jõgioja klapib sellesse seltskonda suurepäraselt. Kes teda live’s näinud, teavad, milline trikkide tulevärk tuleb esitusele, kui Jõgioja ekstaasi läheb. Sedapuhku kargab mees isegi proovis lugude lõpul trummide taga püsti ja taob kõigest jõust pea ja kätega taldrikuid.
Muide, Rock Hotelist tuntud Margus Kappel mängib uues projektis enamasti hoopis kitarri. Väga julgelt, intensiivselt ja tihtilugu veel kõvemini kui mina, kõlab Nõgisto kommentaar.
Elav muusika on nauding
Algusest peale võeti suund Zeppelinile – aga mitte ainult. «Kogu see seltskond on eluaeg Led Zeppelini uurinud,» räägib Nõgisto. «See muusika on minu jaoks täielik klassika, kuid iga interpreet võib klassikat tõlgendada nagu ise tahab. Pigem me uurime seda muusikalist mõtet ja tundub, et see on kohutavalt aktuaalne ja moodne ka täna, 30 aastat pärast seda, kui see muusika on loodud.»
Nõgisto annab välja veksli, et fännid tunnevad Zeppelini-projektis kõlavatel lugudel kindlasti ära tsitaate varajasest Rujast. Seda enam, et algne Ruja oli väga suures osas Zeppelinist mõjutatud. «Immigrant Song» üksi on Nõgisto sõnul olnud inspiratsiooniallikaks päris mitmele Ruja loole. Ja tegelikult on nad seda lugu näiteks nii Rannapi kui Garneki ajal ka originaalis esitanud.
Nagu lubatud, on Led R-i puhul peamine rõhk klassika tõlgendamisel. «Ei mina ega Kappel, rääkimata Jõgiojast, kopeeri otseselt Zeppelini,» kinnitab Nõgisto. «Ma isegi ei võta ühtegi kidrariffi otse maha, ainult selle muusika põhiolemuse, meloodia ja struktuurisüsteemid. Oleks ju veider, kui 40. aastates Nõgisto hakkab kopeerima 20aastase Page’i mängu? Jimmy Page’i olen ma alati imetlenud mitte kui virtuoosset kitarrimängijat – mida ta muide ei ole – kuivõrd just süsteemi loojat, eriti moodsa ja eriti avangardselt mõjuva muusika loojat.»
«Aga elavat muusikat on ikka jube nauding mängida,» nendib Nõgisto. «Ma julgen öelda, et saan sellest tõelise orgasmilaadse energiapaugu. Loodan, et teised ka.»
