«Hing tahtis lõhkeda.»
«Mu pojatütar oli täiesti okis, kui ütles: tema isa hauale on maetud keegi teine,» meenutab Linda Paara mõni päev tagasi lapselapselt saadud kõnet Vana-Pärnu surnuaialt. «Tüdruk läks isa hauale sünnipäevalilli viima, kui avastas, et seal on kellegi uus kääbas.»
Viieaastaselt isa kaotanud pärnumaalase Linda Paara (70) lapselaps on hoolsasti isa haual käinud. Eelmisel neljapäeval, isa sünnipäeval, läks ta sinna lilli viima. «Mul on pojaga samal päeval sünnipäev ja kui tütar surnuaialt helistas ja rääkis, et tema isa hauda enam pole, tahtis hing sees lõhkeda,» meenutab Linda Paara.Kohtusid haual
«Kui surnuaiale jõudsin, nägin, et meie pereplatsile ulatus võõras hauakääbas,» kõneleb vanaproua. «See plats on meile kuulunud üle viiekümne aasta ja nüüd on ühtäkki veel kellegi teise oma. Seal puhkab mu mehe isa ja juba kolmteist aastat ka meie poeg,» kõneleb Linda Paara.
Tema sõnul kinnitas inimene, kelle isa sinna maeti, et hauaplats on tema oma. «Ka tema viis samal päeval isa mälestuseks hauale sünnipäevalilli, kui mina ja pojatütar,» räägib Linda Paara. «Ma ei süüdista seda meest, kes isa sinna sängitas, vaid halvasti korraldatud matmiskorda,» ütleb Paara. «Me oleme abikaasaga juba üsna vanad. Mõtlesime, et ka meie läheme ükskord sinna, aga nüüd ei teagi. Ootame kevadet ja vaatame, kui palju ruumi meie platsile on üldse jäetud. Meie hauaplatsi piirdeid on paigast tõstetud, eks kevad näitab, kui palju. Praeguse ilmaga pole seda korralikult näha. Pealegi on uus hauakääbas praegu pärgade ja värskete lilledega kaetud,» kõneleb Linda Paara.
Polnud andmebaasi
«Kui kalmistule tuleb uus töötaja, siis selliseid asju ikka juhtub,» selgitab Pärnumaa muinsuskaitse inspektor Eduard Rajari. Tema sõnul polnud Vana-Pärnu surnuaiavahil Maie Pullil surnuaia andmebaasi, kes kuhu on maetud ja kes on hauaplatsi omanik. «Kogu süsteem oli seniajani Pärnu surnuaedades välja töötamata ja alles paar päeva tagasi jõustus uus seadus, mis peaks olukorda kõvasti parandama,» kõneleb Rajari kalmistumäärusest, mille raames tehakse surnuaedade kohta ulatuslik andmebaas, millega kõik hauaplatsid ja omanikud arvutisse märgitakse.
«Tegelikult ma ei tahagi mingisugust vabandust. Selline asi on lihtsalt väga valus ja teeb haiget,» ütleb Paara, kes ei suuda juhtumit unustada. «Inimesed sõimavad vandaale, aga kas ka selline käitumine ei mõju hauarüvetamisena?»
