Jäämurdja Tarmo rassib jääs
«Paksust jääst saame läbi,» kinnitab jäämurdja Tarmo kapten Peedu Kass, kuid on mures: «Tuul ajab pangad seljataga kokku ja kaubalaevad jäävad sinna kinni.»
Teisipäeva öö kulus jäämurdjal teekonnale Ristna alt Tallinna. «Võtsime kuus kaubalaeva sappa. Muugale sõitvad alused jätsime Naissaare taha ootele, ülejäänud tõime Koplisse,» seletab Kass.Jäämass hakkas aga ootamatult liikuma ning Tarmo pidi ühe väikese kaubalaeva trossiga sleppi võtma, et see suure tegemisega Vene-Balti sadamasse vedada. Edasi tuli jäämurdjal raiuda kaubalaevadele tee Muuga sadamasse. «Ehk keskööks saame kuidagi valmis,» lootis kapten eile päeval.
Tavaliselt võtab Tarmo enda järele karavani viis-kuus laeva. «Kitsamatega on hea. Laiematega on igavene jama, sest need ei mahu meie murtud vabast veest läbi,» räägib kapten. «Öösel sõitsime kiirusega 4–5 sõlme.»
Tavaline laevade vahemaa karavanis on 2–3 kaabeltaud (kaabeltau on 185 meetrit – toim.). Lähemale ei saa sõita, sest muidu põrutavad nad üksteisele tagant sisse. Reisilaevad pole õnneks veel jäämurdja abi vajanud, sest neil on hea jääklass ja tugevad mootorid.
Peaaegu kinnikülmunud Kunda sadamasse sõitis Tarmo viimati eelmisel nädalal, kui viis sinna kolm laeva. Millal jäämurdja jälle Virumaa randa jõuab, polnud eile teada. Jäästaap laseb eeskätt lahti hoida Ristna ja Tallinna vahe.
«Tavaliselt on selline peaaegu poolemeetrine jää veebruaris-märtsis,» hindab Peedu Kass praeguse talve kangust. Kui aastavahetusel alanud pakane veel mõni aeg püsib, võib jäälõhkuja abi vaja minna isegi aprillis. Siinkohal tuleb Kassile meelde, et 1963. aasta 13. aprillil istus ta Ristna lähedal kalalaevaga jääs kinni.
Siis tuli neile appi legendaarne Suur Tõll.
Jäämurdja Tarmo on vahetpidamata merel olnud 30. detsembrist alates ning alles 20. jaanuaril saab sadamasse põigata, et kütust, toitu ja vett võtta.
«Eks naised-lapsed vaata siis vahepeal meie pilte,» naerab kapten Kass.
Samal teemal
| 13.09.2008 | Vana Tarmo ootab tulutult nooremaid appi |
