“See oli nagu suur kuu, mis hakkas maha tulema.”
Ainukordset taevast tulevärki - boliidi lendu - juhtusid eelmisel reedel nägema kümned inimesed Eesti eri paigus. “Öisel merel vahis olles näeb nii tähti kukkumas kui ka virmalisi. Aga midagi nii võimsat vist rohkem ei näe!” ütleb boliidi merelt jälginud tüürimees Veigo Tumaevski.
Esimesena andsid taevas lehvinud tulelondist teada Kose vallas tööl olnud Järvamaa metsamehed. Nad nägid, kuidas reedel kella viie paiku varahommikul ilmus taevasse tulekera ja kadus seejärel metsa taha.Laeva Kapella teisel tüürimehel Veigo Tumaevskil õnnestus ühena vähestest näha tulevärki algusest lõpuni. Laev oli just jõudnud Hiiumaa lähistele, Tahkuna majakast 23 miili kaugusele.
“Olime teel Rootsist Eestisse. Vahetuse lõpus panin kirja koordinaadid ja vaatasin veel enne lahkumist aknast välja. Järsku ilmus põhja suunast nähtavale sabaga tulekera ja liikus horisontaalselt lõuna suunas. Jälgisime vanemtüürimehega selle tervet teekonda, mis kestis 10 sekundit. Alguses põles taevakeha punakaskollaka leegiga, kuid siis muutus valgus keevitusesarnaseks. Päris lõpus aga purunes lendtäht tükkideks,” kirjeldab tüürimees enneolematut vaatepilti. Kell oli vaatemängu lõpuks 10 sekundit üle viie.
Tumaevski tunnistab, et on öötaevas ennegi kummalisi asju märganud. “Kui oled viis tundi vahis, siis ikka vaatad taevasse ja näed üht-teist põnevat...”
Samal ajal juhtusid pilgu taevasse pöörama ka varahommikul Läätsa kalatööstusse ruttavad naised. “Läksin jalgsi Läätsale tööle, kaks kilomeetrit oli minna. Oli vaikne ja tähistaevas. Jõudsin tööstuse väravasse, kui tuli Ljuda jalgrattaga. Vaatasin merele ja hüüdsin kohe Ljudale: “Vaata, vaata!” Sabaga tulekera lendas Kuressaare poolt madalalt Sõrve poole. Eest oli elektrisinine ja saba oli taga hästi erk valge!” meenutab Salme alevis elav Helle Ploom. “Tulekera tuli sedasi liueldes, ei mingit üles-alla hüplemist. Ta oli meile ikka päris lähedal ja madalal ning kadus otse metsa taha.”
Naine kinnitab, et vaatas koos kolleegiga tulevärki päris kaua. “Mõtlesin ise, et pole kunagi näinud nihukesi asju, kuigi alati vaatan ju taevast.”
Boliidi lendu nägid teisedki varajased ärkajad. Helle sõnul ehmatas see nii mõnegi lausa ära. “Üks naine oli nii hirmul, et hakkas karjuma!” Kohkus isegi kalatööstuse valvur, kes naiste jutu peale end kiiresti valvurimajja sulges.
Harjumaal märkas tulejutti Loopere uuselamurajooni arendaja Jürgen Lips. “Vaatasin, et tuleb ja tuleb allapoole ja nüüd käibki mats ära! Aga ei - läks kolmeks-neljaks tükiks laiali ja kustus Aruküla kohal ära. Päris maani ei jõudnudki,” meenutab Rae vallas loodusimet näinud Lips.
Mees oli varahommikul koos koertega väljas, et hoida silm peal ehitataval uuselamurajoonil. Metsatuka tagant välja jalutades nägi ta idakaarest alla tulevat tulekera. “Tähistaevas on siin nähtav päris suurelt ja eks neid lendavaid tähti ole nähtud küll. Tulevad siuh ja säuh, aga see oli nagu suur kuu, mis maha hakkas tulema! Mõtlesin, et ega enam pääsu ei ole. Kui oleks mats ära käinud, oleks meie ümbruskonnas rahu majas olnud kohe kindlasti!”
Kogult tilluke, kuid põleb võimsalt
“Eesti kohal lennanud boliid põles ära 60-70 kilomeetri kõrgusel ja oli tõenäoliselt vaid mõne sentimeetri suurune,” arvab Tõravere observatooriumi vanemteadur Mihkel Jõeveer lendtähe kirjeldusele toetudes. Mõni niinimetatud lendav täht olevat koguni liivatera suurune, kuid paistab ometi kuni 100 kilomeetri kaugusele.
“Need inimesed on õnnega koos, et nägid suhteliselt haruldast taevast tulevärki. Võib istuda aasta otsa iga öö üleval ja mitte näha. Kes aga raatsib istuda mitu aastat, see võib näha,” ütleb Jõeveer. Ta lisab, et endal tal sellist võimalust avanenud pole. Reedel üle Eesti taeva lennanud boliidi pole registreeritud, kuna Eestis spetsiaalselt boliidide valvamisega ei tegelda. Ka ei juhtunud keegi teadlastest õigel hetkel üleval olema ja nägema. Jõeveeri sõnul üldjuhul boliidid endast ohtu ei kujuta, kuna nad põlevad ära enne Maale jõudmist.
“Juhul, kui nad on suuremad ja jõuavad allapoole, kümmekonna kilomeetri kõrgusele, hakkab kostma ka heli ja nad võivad ohtlikuks muutuda. Näiteks meetrise läbimõõduga boliid tuleb kindlasti Maale,” selgitab Jõeveer ja lisab, et õnneks juhtub seda haruharva, et mõni inimene boliidiga lausa pihta saab. “Kuid nad on kukkunud autodele ja majadele. Tõsi küll, mitte iga aasta,” teab Jõeveer ja lisab, et Eestis pole keegi siiski pihta saanud.
Viimati sadas Eestis Maa peale meteoriiditükke ülemöödunud sajandil. Siis registreeriti siin mitu meteoriiti, mis tulid maha ja saadi kätte: Pilistveres, Kaandes. Praegu peaks taevakivid näha olema geoloogiainstituudi meteoriitide kogus. Kõige tuntum on siiski Kaali meteoriit, mis tekitas sügava kraatri.
“Sellele meteoriidile eelnes boliidinähtus, pikk tulejuga taevas, siis piksemürin. Kui ta Maale prantsatas, tekkis 110meetrise läbimõõduga kraater. Saaremaale kukkunud meteoriit oli 5-10meetrise läbimõõduga. Maale kukkuvad meteoriidid tekitavad kraatri, mis on 10 -20 korda suurem kui nende endi läbimõõt,” selgitab Jõeveer. “Kahjuks pole nende tulek aga kuidagi ennustatav. Neid meteoorkehi, mis on 10-20- või ka viiemeetrise läbimõõduga, liigub siin päikesesüsteemis palju ja nad on arvele võtmata. Teadlased loodavad arvele võtta esialgu need, mille läbimõõt on üle kilomeetri. Väikseid pole võimalik, sest nad ei paista kuigi kaugele.”
