Helsinkin Sanomat maksab kinni eestlase kannatused
Soome suurima ajalehe Helsinkin Sanomat vastutav peatoimetaja Janne Virkkunen peab tasuma 7125 marka trahvi ja tema ajaleht maksma 50 000 marka eestlasele Hillar Pruunsillale tehtud moraalse kahju eest.
Kolm aastat tagasi Soome kodanikuks saanud Hillar Pruunsild kaebas Helsinkin Sanomat Vantaa kohtusse pärast seda, kui ajaleht tõlgitses Pruunsilla põgenemise NSV Liidu ajal Soome KGB katseks kontrollida idapiiri. Hillar Pruunsild läks salaja üle Soome piiri Karjalas 30. augustil 1982. Mees üritas kohe Rootsi edasi minna, kuid soome autojuht andis ta politseile välja. Pärast uurimist saadeti Pruunsild Eestisse tagasi ja mõisteti kaheks ja pooleks aastaks vangi. Karistusaja istus ta ära toonases Kirovi range režiimiga koloonias.Kuid 1990. aastal leidis Pruunsild lõpuks võimaluse Soome elama minna ja on nüüd põhjanaabrite kodanik.
1998. aastal kirjutas Helsinkin Sanomat NSV Liidust Soome saadetud luurajatest ning ka Pruunsillast kui mehest, kes pidi proovima põhjanaabrite piiri vastupidavust. Praegu juba pensionil olev ajakirjanik oli kasutanud ühe teadlase uurimust, kus oli neutraalselt mainitud: “Arvatavalt oli üks piiri testijaid eestlane...Venelased teatasid sellest piiririkkumisest juba ette. Meie ametkonnad arvasid, et tegemist oli katsega kontrollida Soome piirivalvet.” Kuid teadlane ei rõhutanud, kas Pruunsild oli seotud NSV Liidu luureametkondadega või ülepea teadis, miks teda põgenema lubati. Helsinkin Sanomat oli aga otse sidunud Pruunsilla luureametkondadega ning see saigi kohtu silmis otsustavaks. Kohus ei leidnud mingit põhjendust Hillar Pruunsilla nime avaldamiseks ja veel vähem mõistis seda, et kirjutis avaldati ilma Soomes elava Pruunsilla kommentaarita.
Paar nädalat enne kohtuprotsessi oli Hillar Pruunsild oma solvumisest rääkinud ka Eesti Ekspressi ajakirjanikule. “Selline artikkel, kus nii tobedalt, Nõukogude stiilis õigustatakse ülejooksikute väljaandmist, on küll sobimatu demokraatliku riigi esimesele päevalehele,” arvab Pruunsild oma kirjas Eesti Ekspressile. Ta osutab ka sellele, et juba 1979. aastal oli ta proovinud Soome pageda ja vahele jäänud ning hiljem olnud asutamas Tartus organisatsiooni Vaba Eesti.
Niisiis enda arvates igati tubli mees, keda kuidagi ei saa kahtlustada koostöös KGBga.
