Õhtuleht trenniblogi

Füüsiline passiivsus maailma riikides

11:40, 9. juuni 2014
Mõnda aega tagasi vaatasime, kus elavad maailma füüsiliselt kõige aktiivsemad inimesed. The Lanceti uurimuse kohaselt kuuluvad selles arvestuses maailma esikümnesse enamasti vaesed arengumaad, kus suure aktiivsuse tagavad igapäevatoimetused nagu  põllul töötamine ja karjakasvatus. Kui neis maades on liikumine eelduseks, et toit lauale saada, siis esikümnesse mahtus ka kaks kaks Euroopa riiki. Need olid Holland ja Kreeka, kus  kehaline aktiivsus on inimeste enda motiveerituse ning valitsuse hea passiivsust ennetava töö tulemus.
13

Istessetõusude asemel

12:19, 6. juuni 2014
Istessetõusud on ilmselt kõige tuntum kõhulihasteharjutus, mida paljud mäletavad juba kooli kehalisetunnist, kus neid teatud aja jooksul nii palju kordi kui võimalik sooritada tuli. Istessetõusud pole aga kindlasti kõige paremad kõhulihasteharjutused.
5

Jõutreeningu müüdid

07:41, 2. juuni 2014
Paljud inimesed kardavad jõutreeningut. Eriti naiste hulgas on levinud müüdid, et jõutrenn teeb suureks ja kohmakaks, selleks on vaja palju ja keerulisi vahendeid, mille kasutamine on hirmutav ning kogu treening on väga aeganõudev. Lisaks usutakse, et jõutreeninguga ei ole võimalik saavutada nii paljude peamist eesmärki – kaotada kehalt üleliigset rasva.
10

Intensiivsest intervalltreeningust

11:17, 30. mai 2014
Kaua aega on usutud, et pikk ja aeglane areoobne treening, näiteks jooksmine või rattasõit, on rasvapõletuseks parim trenn. Niisugune arusaam on aga muutumas.
5

Istuv eluviis ja kontoritöö – hea tervise vaenlased

08:48, 26. mai 2014
Istuv eluviis on tänapäeva haigus – tõepoolest, tundidepikkust töölaua taga, autoroolis või teleka ees istumist ongi lausa istumishaiguseks (sitting disease) nimetatud.
1

Kas on olemas head suhkrut?

12:24, 23. mai 2014
Viimasel on üha enam räägitud sellest, et kaaluprobleemide peamised tekitajad on halvad süsivesikud, mille nimekirja eesotsas troonib suhkur.
16

Igaühe oma valikud

09:14, 19. mai 2014
Tundub kummaline, kui aeg-ajalt tuleb enda (tervislikke) otsuseid teistele inimestele selgitada ning valikuid põhjendada. Näiteks peetakse inimest, kes on otsustanud liigset suhkru ja jahu tarbimist piirata, "imelikuks", kui ta töö juures kolleegi sünnipäeval kringlit ei söö. No mis see üks tükk sulle ikka teeb, arvavad teised. Teisalt, kui keegi on juba kaotanud märgatava hulga kilosid, võib ta sageli kuulda kommentaari, et noh, ega sina ju meil niikuinii midagi ei söö, sul on dieet. Kusjuures see "dieeditaja" võib süüa rohkemgi kui kommenteerija, kuid sellegipoolest parem välja näha ja tervem olla. Erinevus on selles, mida ta endale suhu pistab.
1

Kas oled taastunud?

07:37, 16. mai 2014
Pärast rasket füüsilist koormust vajab keha aega, enne kui uueks pingutuseks valmis on. Kui liiga vara, endale piisavalt puhkust andmata, trenni tormata, ei pruugi treeningust kasu saada, vaid pigem vastupidi – sellest võib isegi kahju olla. Kuidas teada, kas aeg on järgmiseks trenniks küps?
0

Mis on saanud uusaastalubadustest?

23:08, 13. mai 2014
Kas oled üks neist, kes aasta esimestel päevadel pani kirja rea eesmärke, mis sinu ja / või su lähedaste uue aasta paremaks, õnnelikumaks ja edukamaks peaksid muutma? Juhul, kui su lauasahtlist või arvutikaustast mõned niisugused eesmärgid leiduvad, on nüüd, mil veidi üle poole 2014. aastast veel ees on, hea aeg vaadata, kuidas nende täitmisega seni läinud on.
4

Kiire ja tõhus treening vaid veerand tunniga

13:31, 9. mai 2014
Tõhusa lihastreeningu tegemiseks ei ole vaja palju aega ega keerulisi seadmeid – 15 minutist ja meie oma keha raskusest piisab, kui oskame neid õigesti kasutada.
12

Miks me üle sööme?

11:40, 5. mai 2014
Abs are made in the kitchen – kaunid kõhulihased saadakse köögist – see väide peab kindlasti paika. Tänapäeva inimeste suurimaks takistuseks ihaldatud sikspäki saavutamisel on see, et toit – seejuures ebatervislik toit – on kogu aeg saadaval ja käeulatuses.
11

Milleks treenida, kui saleneda võib ka õigesti süües?

07:41, 2. mai 2014
Arvatavasti on iga kaalulangetaja kuulnud, et kilode kaotamiseks tuleb nii treenida kui ka oma menüüd jälgida. Mõned teaduslikud uuringud ning paljude inimeste praktika näitavad aga, et kaalu võib langetada väga edukalt ilma igasuguse füüsilise aktiivsuseta, ainult õige toitumise abil. Kaal langeb siis, kui tarbitakse vähem kaloreid kui kulutatakse, kuid treeninguga saavutatud kalorikulu on kaalulangetamiseks vajaliku energiadefitsiidi saavutamiseks enamasti liiga väike. Põletatud energia on lihtne kasvõi mõne suutäiega tagasi süüa.
23

Positiivseid emotsioone Kõrvemaa kevadjooksult

09:35, 28. aprill 2014
Eile andis ennast kevad juba eriti selgelt märku – päike paistis ning soojakraade oli juba kahekümne ringis. Kaunis ilm oli meelitanud RMK Kõrvemaa matka- ja suusakeskuse radadele paar tuhat spordihuvilist, et võtta mõõtu 6- või 16-kilomeetri pikkusel jooksu-, käimise- või kepikõnnidistantsil. Tavapäraselt korraldati lastele ka oma jooksuvõistlusi.
2

Lihasvalu – kas tõestus kordaläinud trennist?

15:23, 25. aprill 2014
Sageli peetakse heaks märgiks, kui lihased on pärast trenni kanged ja valulikud. Kas selline arvamus on põhjendatud?
0

Lapse tõhusaim tervisekindlustus – liikumine

16:06, 22. aprill 2014
Hiljuti uuris Anu Välba Vikerraadio jutusaates olümpiavõitja Erki Noolelt, mida teha, et meie riigist rohkem suurvõistluste medaliste tuleks. Tulevaste olümpiavõitjate voolimises saab märavakas lugematul hulgal tegureid, kuid Noole sõnul on kõige olulisem on see, et lapsed end üleüldiselt rohkem liigutaksid.
0

Valgud toidulauale!

14:28, 17. aprill 2014
Valgupulbrid, proteiinibatoonid, taine kanaliha ja kohupiim. Need sõnad seostuvad paljudele eelkõige jõualade harrastajatega, kes tahavad lihaseid kasvatada. Kuid valkudele tasub tähelepanu pöörata ka sel, kelle eesmärgiks pole tingimata lihasmassi tõstmine, vaid kel soov lihtsalt mõned kilod kaotada ja seeläbi parem välja näha.
0

Trenniblogi: kas naised on paremad ultrajooksjad kui mehed?

10:48, 14. aprill 2014
Oleme harjunud looduse otsusega, et üldjuhul on mehed naistest füüsiliselt tugevamad. Üllatav fakt on aga, et mitmete ülipikkade, ultramaratoniks kutsutavate jooksuvõistluste lõpetanud osalejate esikümnes on rohkem naisi kui mehi (selgituseks: ultramaratoniks kvalifitseerub distants, mis on pikem kui tavaline, 42,195 kilomeetri pikkune maraton). Kuidas see võimalik on?
2

Vaene elu, tugev füüsis?

10:01, 11. aprill 2014
Mis on ühist sellistel riikidel nagu Bangladesh, Mosambiik ja Komoorid? Need kõik kuuluvad maailma vaesemate riikide hulka, mida iseloomustab madal oodatav eluiga ning kus levib hulgaliselt eluohtlikke nakkushaigusi.
1

Kuidas tulla toime kevadiste allergiatekitajatega?

08:13, 7. aprill 2014
Kevade tulekul, mil õhk õietolmu ning muid võimalikke allergeene täis on, võib väljas treenimine allergiku jaoks keeruline olla. Kuid päikeselise ilmaga tahaks ju võimalusel ometi metsa vahel joosta, mitte sisehallis kilomeetreid mõõta.
0

Trenniblogi: venita ennast terveks!

13:47, 3. aprill 2014
Sageli keskendutakse treeningul küll kilomeetrite läbimisele või raskuste nihutamisele, kuid venitamiseks kipub pahatihti liiga vähe aega jääma või satub see sootuks ununema. Kergele venitamisele tasuks aga siiski iga trenni lõpus veidi aega võtta.
2

Trenniblogi: reisil? Säilita tervislik eluviis!

10:26, 31. märts 2014
Olgu eesmärgiks töö või puhkus, reisides jäävad trenn ja tervislik toitumine tihti tagaplaanile. Loomulikult tasub proovida kohalikke toite ja jooke, võtta trennist paar päeva puhkust ning nautida rutiinist väljasaamist. Selle kõigega ei tasu aga liialdada, sest vastasel juhul võtad suveniiriks koju kaasa paar lisakilo ning kehvast toitumisest ja joogiga ülepingutamisest tingitud raske enesetunde.
0

Trenniblogi: et kõigil oleks jõusaalis meeldiv

10:22, 28. märts 2014
Jõusaalis, nagu ka igal pool mujal, kehtivad oma reeglid, millest osa võib küll klubi seinal kirjas olla, kuid osa eksisteerib vaid kirjutamata seadustena. Et teha treeningust maksimaalselt kasulik ja meeldiv nii iseendale kui kaastreenijatele, tasub neist kinni pidada. Mis on kõige häirivamad tegevused, millega jõusaalis ikka ja jälle kokku tuleb puutuda?
0

Trenniblogi: mis loob eeldused selleks, et algavast päevast tuleks positiivne?

13:50, 24. märts 2014
Vastame: hea uni, päikesepaiste ja hommikune jooks. Just sellise alguse minu tänane päev saigi. Pärast hommikust trenni teadsin, et see tunne tuleb kohe kirja panna, enne kui muude argisekelduste sisse ära upub.
0

Trenniblogi: kuidas paremini trenni teha ja töötada? Maga!

12:43, 21. märts 2014
Võib-olla oled sinagi kogenud, et magamata öö järel ärritud kergemini, ei suuda keskenduda ning võib-olla kipud järgmisel päeval mõttetult mugima, endalegi aru andmata, miks.
0

Trenniblogi: üks restart päevas

10:47, 17. märts 2014
Viimasel ajal on mulle näppu sattunud meditatsioonialast kirjandust ja arvutihiir kuidagi iseenesest meditatsiooniteemalistel blogi- või muudel kirjutistel klõpsinud. See maailm tundub järjest põnevam!
1

Lühike, aga tõhus: kaks näidistreeningut jooksulindil

10:45, 13. märts 2014
Üle-eelmises postituses oli juttu sellest, mida algaja jooksulindikasutaja selle treeningvahendiga tutvust tehes silmas peaks pidama.
0

Trenniblogi: Vigastus? Vaata üle oma trennijalatsid!

13:48, 10. märts 2014
Jooksmine on minu jaoks läbi aegade see kõige olulisem spordiala olnud. Umbes seitse aastat tagasi, mil sellele spordialale järjest rohkem aega hakkasin pühendama, olen jooksnud minimaalselt kolm, keskmiselt neli, kuid aktiivsematel perioodidel ka kuus korda nädalas.
2

Trenniblogi: algaja jooksulindikasutaja ABC

11:34, 7. märts 2014
Praeguse aastaaja pimedus, külmus ja libedus ei tõmba õue jooksma. Kord külmuvad sõrmed ära, siis saavad jälle varbad märjaks. Õnneks ei ole vaja jooksutrenne päriselt vahele jätta, sest praktiliselt igas jõusaalis on olemas jooksulindid.
3

Trenniblogi: võta trenniks aega!

12:29, 3. märts 2014
Nii mõnigi meist kurdab, et käiks küll trennis, kui vaid aega oleks. Töö võtab poole päevast, kodused toimetused ja lastega tegelemine teise samasuure osa. Puhkepäeval tahaks aga ju lihtsalt olla, uueks nädalaks patareisid laadida... Kuhu see trenn veel mahtuma peaks?
0

Päevatoimetaja

Geidi Raud
Telefon 51993733
geidi.raud@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis